3. juuni 1996
Jaga lugu:

Lemminkäinenile polnud võrdset

Vastab Tallinna Linnaehituse ME direktor Vladimir Issakov

Tammsaare tee ehituse järelevalvet teostab Tallinna Linnaehituse ME koos linna teedevalitsusega. Muudel teedeehitusobjektidel teeb järelevalvet ja korraldab konkursse teedevalitsus.

Möödunud aasta sügisel tegime konkursi Tammsaare tee projekteerija leidmiseks. Eelkvalifitseerimistööde teostamise kuulutas Tallinna Linnaehitus välja aprillis. Erinevaid töid on objektil kuus-seitse, mida hakkavad tegema tõenäoliselt erinevad firmad.

Projektijuhi valis linnavalitsus ja nn Jaak Saarniidu komisjon. Otsuseid teeb komisjon, materjalid valmistab ette kommunaalamet.

Selles komisjonis on pea kõigi linnavalitsuse ametite juhatajad, sealhulgas keskkonnaametist, kommunaalametist, linnaplaneerimise ja transpordiametist. Peale selle on komisjonis veel üksikud peaspetsialistid. Komisjoni tööd juhib abilinnapea Jaak Saarniit.

Ajaliselt poleks seda teha jõudnud. Projektijuhi valimine võtab aega kaks kuud. Projektijuhti ei saanud valida enne eelarve kinnitamist. Kui me oleksime märtsis, kui kinnitati eelarve, korraldanud konkursi projektijuhi leidmiseks, oleks me valiku saanud teha alles juunis. Nüüd on aga läbitud juba esimene voor alltöövõtjate leidmiseks.

Komisjon seda ei otsustanud. Komisjoni tööks oli projekti ettevalmistamine, et ta saaks ehitusse minna. Projektijuhi võtmise otsustas linnavalitsus.

Linnavalitsus teab, et meil on käesoleval aastal väga suur töömaht. Tallinna Linnaehitusel on praegu käsil 50--60 objekti võistupakkumised ja järelevalve korraldamine.

Me lihtsalt ei jõua sellega tegeleda ja enda peale võtta projektijuhi funktsioone. Jõudsime teha vaid alltöövõtjate eelkvalifitseerimise.

Samas oleks see meie jaoks ka uus töö. Tegeleme esialgu vaid ehituse järelevalvega ja tellija funktsioonide täitmisega.

Praegusel juhul, kui projekti juhib Lemminkäinen Eesti, on see seotud tunduvalt väiksema riskiga, kui siis, kui kolm linna ametkonda oleks seda juhtinud.

See selgus koos investeeringute programmi kinnitamisega.

Siis langes ära ka idee anda meile selle projekti juhtimine.

Eestis pole varem nii suurt teedeehitusobjekti tehtud. See tähendab, et niisuguste liiklussõlmede väljaehitamise projekti juhtimise kogemust Eesti firmadel pole.

Täpselt samamoodi valime ka teiste objektide ehitamiseks vaid sellised firmad, kellel on taolise objekti ehitamise kogemus olemas.

Seda küll. Märtsis-aprillis istus iga päev kogu komisjon koos ja lahendas objektiga seonduvaid küsimusi.

Probleemid tekkisid tagastamisele minevate maatükkidega. Seal on nii eramaid kui riigimaid. Sealhulgas oli vaja lahendada ka Tondi kasarmute piirkonna perspektiivne väljaehitamine.

Lahendused on leitud, kuid need pole siiani veel lõplikult vormistatud.

Linnaeelarvest umbes 150 miljonit krooni peab realiseerima Tallinna Linnaehitus. Linnaehitus korraldab põhiliselt spordi-, haridus-, kultuuri-, sotsiaalabi- ja haldusobjektide renoveerimist. Valdkonniti jaguneb raha järgmiselt: haridusse 45 mln krooni; sotsiaalabisse 31,7; kultuuri 21; spordile 10; haldusobjektidesse 8; tervishoiule 7 mln krooni. Tehnovõrkude ehitusse läheb umbes 20 miljonit krooni. Sellest suurem osa läheb Lilleküla tunnelkollektori ehituse lõpetamiseks.

Esimeste võistupakkumistega alustasime juba selle aasta esimeses kvartalis, kuigi emissiooniraha saamise otsus tuli alles aprillis. Enne seda oli selge, et investeeringute raha on olemas.

Oli otsustatud juba 7. keskkooli ning Lootsi tänava piirkonna võrkude ehitus. Nende võistupakkumustega alustasime jaanuaris. Alates sellest ajast on läbi viidud kümme konkurssi.

Kogu see raha on seotud linna eelarvega. Enamuse sellest moodustab emissioonist saadav raha, osa on ka möödunud aasta jääk ning osa on eraldatud linna eelarvest.

Lisaks uutele objektidele on veel möödunud aastal lõpetamata jäänud objekte, mille ehitus jätkub käesoleval aastal. Näiteks Nõmme lastekodu, rehabilitatsioonikeskuse Käo ehitus, Merimetsa haigla soojustrassi ehitus ning kurtide kooli Pääsupesa ehitus.

Pea kõigile haridus- ja sotsiaalobjektidele tegime eelkvalifitseerimise. Teises voorus, mis algab sel kuul, valime välja konkreetsete objektide remontijad-rekonstrueerijad. Enamik objekte on seotud energiasäästuprogrammiga. Rekonstrueerimist vajavaid objekte on sel aastal sotsiaalabi ja hariduse valdkonnas kokku umbes 25.

Enamik töid algab juunis. Haridusobjektid peavad valmima augustis, sotsiaalobjektid sügisel.

Umbes kaks kolmandikku firmasid sõeluti välja. Põhjuseid, miks osa firmasid kõrvale jäeti, on mitu. Mõned firmad pole meile esitanud maksuameti õiendit, mis kinnitab, et nad pole maksuvõlglased.

Teine põhjus on see, et osa firmasid pole teostanud varem samalaadseid objekte. Kolmas põhjus on, et mõnede firmade käive on madalam, kui antud tööde maht ette näeb.

Jaga lugu:
Hetkel kuum