Elamuühistu saab muuta korteriühistuks

Praktilises tegevuses tekitab palju küsimusi korteri- ja elamuühistute juriidiline staatus, nende erinevused ja võimalikud reorganiseerimise moodused.

Meil praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on mitmekorterilistes elamutes võimalik elanike ühine tegutsemine nii elamuühistu kui ka korteriühistu vormis.

Nii elamuühistu kui ka korteriühistu vormil on omad plussid ja miinused. Mõlemale ühistu vormile annab aluse ühistuseadus.

Praktikuna tundub, et kehtiv ühistuseadus on siiski üles ehitatud põllumajanduslike ühistute kesksena.

Nii korteriühistu kui ka elamuühistu mahuvad ühistuseaduse järgi mõiste «muud mittetulundusühis-tud» alla.

Mõlemad ühistuvormid asutatakse ja registreeritakse vastavalt mittetulundusühingute ja nende liitude seadusele.

Elamuühistu põhimõtted on kirjas elamuseaduses ja korteriühistu omad korteriühistuseaduses.

Inimeste hulgas on aga levinud arvamus, et elamuühistu vormist tuleks vabaneda ja reorganiseerida see korteriühistuks.

Tegutseva elamuühistu mõtlematu reorganiseerimine võib viia tõsise tagasilöögini, sest üldjuhul on elamuühistud saanud hästi hakkama just majade haldamise ja hooldamisega.

Ka on elamuühistu täna laenupoliitiliselt pankadele atraktiivsem kui korteriühistu.

Kas jätkata elamu- või korteriühistuna on inimeste endi otsustada.

Omalt poolt soovitan selle otsuse langetamisel mitte emotsioonidesse laskuda ning eelnevalt kindlasti spetsialistiga nõu pidada.

Elamuühistu reorganiseerimine korteriühistuks on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvides 18 ja 19.

Seaduse järgi võib elamuühistule kuuluva elamu korterivaldajate koosolek otsustada senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil korteriühistu või uue elamuühistu asutamise.

Uue ühistu asutamisel loetakse kõik korterivaldajad ühistu liikmeteks.

Elamu korterivaldajate koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kümnendiku korterivaldajate initsiatiivil nende poolt allakirjutatud teadete alusel.

Teatel peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

Koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui kohal on üle poole elamu korterivaldajatest. Elamuühistust eraldumise ja uue ühistu asutamise otsuse vastuvõtmiseks peab seda toetama vähemalt kaks kolmandikku koosolekust osavõtjatest.

Senise elamuühistu juhatus peab kuu aja jooksul pärast uue ühistu registreerimist kirjaliku akti alusel elamu ja uue ühistu liikmete osamaksud senises elamuühistus üle andma.

Üle tuleb anda ka muud elamu ja osamaksudega seotud varalised õigused ja kohustused.

Kui pooled ei saavuta kokkulepet üleantava vara koosseisus, lahendab vaidluse ühe poole nõudel kohus.

Asutatud korteriühistul on õigus erastada tema halduses olev elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks.

Korteriühistu notariaalselt tõestatud avalduse ja seaduses sätestatud dokumentide alusel kantakse erastatud maa korteriomanditena kinnistusraamatusse korterivaldajate nimele.

Korteriühistu poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus läheb üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatü- kist.

Elamuühistul (-kooperatiivil) on korterivaldajate-ühistuliikmete (edaspidi korterivaldajad) üldkoosoleku otsusel õigus erastada temale kuuluv elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks.

Kui elamuühistu üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja ühistu reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse erastatud maa notariaalselt tõestatud avalduse ja seaduses sätestatud dokumentide alusel kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele.

Kui elamuühistu erastab elamualuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa, kuid üldkoosolek otsustab jääda elamuühistuks, kantakse erastatud maa kinnistusraamatusse elamuühistu nimele.

Selline on reorganiseerimise seaduslik alus.

Sellele lisandub veel hulk rakenduslikke ja korralduslikke akte.

Praktilises elus on aga tekitanud probleeme reorganiseerimise tegelik teostamine.

Siin võib tekkida mitmes institutsioonis (nt hooneregistris) tõrkeid erinevate õigusaktide vasturääkivuse tõttu.

Seadusandja on sidunud omavahel ühistute reorganiseerimise ja maa erastami- se.

Selle tõttu võivad ametiasutuste ettevaatlikkus maa erastamise korraldamises ja ka selle ala spetsialistide suhteliselt suur tööga koormatus olla tegurid, mis reorganiseerimise protsessi läbiviimist tunduvalt aeglustavad.