9. juuni 1996
Jaga lugu:

Euroholismist

Viimasel ajal on ELi temaatika kasvanud kõikvõimalike asjameeste argumendiks Eesti majandusest rääkides. ELi kui argumendi ja vääramatu eeskuju kasutamine Eesti majanduse praeguse olukorra parandamiseks ja tuleviku kindlustamiseks on üsna jabur.

Suure suuga on EList hakanud rääkima protektsionistliku majanduse pooldajad, lipukandjaks eurominister Endel Lippmaa. Kuna Eesti tulevikus ühineb ELiga, siis oleks tema hinnangul juba praegu mõistlik asuda harjutama ELi levitatavat protektsionistlikku siseturupoliitikat.

EL kui argument kõlab üha tihedamini ka mõnede maksunduse spetsialistide suust. Kulmu kergitades tuntakse muret, et ei tea, kuidas sellele vaatab Eesti tulevik EL? Ega nad hästi ei vaata, vastavad asjamehed ise vastust ootamata.

ELi kasutamise näited sellistes väitlustes on praegu üsna mõttetud. Ainukene tugev argument ELi astumise poolt on poliitiline -- Eesti julgeoleku tagamine. Majanduse koha pealt on äri edukuse üks põhitalasid erineda konkurentidest. Eesti majanduse kiireima arengu garantiiks on tulevikus kindlasti mitte ELi rüpes unne suikuva provintsi staatus, vaid hoopis ELi protektsionismi kõrval asuv ettevõtlussõbraliku investeerimiskliimaga majandusruum.

Eesti peaks ELi problemaatika lahendamisel esimese variandina kaaluma, kas oleks kiire majanduse arengu huvides võimalik hakkama saada ilma ELi astumiseta. Ning alles siis, kui see osutub võimatuks, näiteks poliitilistel põhjustel, otsustama ELi kasuks. Kuidagi ei tahaks tulevikus olla soomlaste nahas. Eelmisel kuul kasvas ELi vastaste protsent Soome elanikkonnast 44ni, see on Soome lühikese ELi ajaloo seni kõrgeim protsent. Ent samal ajal suurenes seal esimest korda pärast aastast langust riikliku alkoholitootja Alko läbimüük.

Jaga lugu:
Hetkel kuum