Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Roheline raamat pani uksi prõmmutama

    Kohale ei tulnud ükski kutsutud ministritest, puudus suurem osa ringhäälingunõukogu liikmetest, samuti enamus riikogu kultuurikomisjonist. Poliitiliste erakondade esindajatest püüdis silm kinni vaid paberilehele märkmeid tegeva reformierakondlase Kaljo Kiisa.
    Peale paari sissejuhatavat kõnet tõusid saali parempoolsest nurgast püsti ning marssisid otsustavate nägudega uksest välja Kanal 2 juht Ilmar Taska, TV3 peatoimetaja Toomas Lepp ning AS Trio omanik ning tõenäoliselt tulevane ringhäälingunõukogu esimees Rein Lang.
    Nii väljendasid nad ringhäälingute liidu vastumeelsust ametivenna Hagi ?eini sulest pärineva avaliku ringhäälingu tulevikku Eestis analüüsiva «rohelise raamatu» poolt algatud diskussiooni lähtekohtade vastu.
    «Palume algatada uus diskussioon, mis lähtuks maksumaksja ja kogu meediasektori huvist,» edastab Ilmar Taska ringhäälingute liidu esimehena liidu liikmete sõnumi tühjale saalile enne, kui saali uks erakanalite juhtide taga kinni langeb.
    «Rohelise raamatu tärkav rohelus piirdub paraku selle kaantega,» selgitab Taska erasektori seisukohta. «Selles on juttu vaid ühest firmast, ei pöörata vähimatki tähelepanu sellele, et vahepeal on arenenud edasi ka erasfäär -- puudub meedia laiem käsitlus,» võtab ta pretensioonid kokku.
    Taska sõnade kohaselt puudub Eestis praegu avalik-õiguslik ringhääling. «Eestis tegutsevad vaid kommertsjaamad, kellest osad saavad millegipärast riiklikku dotatsiooni ja osad mitte,» ütleb Taska.
    Samal ajal kui ETV ja Eesti Raadio (ER) võistlevad erakanalitega reklaamimüügi osas, pakkudes rahvale suurema auditooriumi saavutamiseks igasuguseid seriaale, täidavad erakanalid Taska meelest teatud määral ka avalik-õiguslikku funktsiooni.
    Taskale sekundeeriv ringhäälingute liidu tegevdirektor Tõnis Palts loob arvuti abiga konverentsisaali ekraanile skeemi, selgitamaks, kuidas diskussiooni algatajad üritavad näiliselt probleemile lahendust otsides valitsust petta.
    Valgele kinolinale ilmub ETV peadirektori Hagi ?eini pilt. «Esitab küsimuse,» ütleb nool ja osutab järgmisele pildile. Kolm Hagi ?eini ja kiri «vastab rahva eest».
    Jälle nool. Edastab vastused Rein Veidemannile. «Ise küsin rahvalt, ise vastan rahva eest,» tõlgib Palts ringhäälingute liidu joonistatud skeemi lahti.
    Erasektori lahkudes jäävad omavahel avalik-õigusliku ringhäälingu saatuse üle diskuteerima ETV peadirektor Hagi ?ein, ERi peadirektor Peeter Sookruus, kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo, pedakoogikaülikooli professor Mati Heidmets ja Tallinna kunstiülikooli rektor Ando Keskküla. Diskuteerijatega liitub omal soovil Mark Soosaar. Saal tühjeneb.
    Tartu ülikooli professor Marju Lauristin märgib, et kultuurikomisjonile avalik-õigusliku ringhäälingu kohta laekunud seisukohtade dramaatilisele esitlusviisile vaatamata ei pannud ükski arvamuse avaldaja vaidluse alla küsimust, kas Eestis on vaja avalik-õiguslikku ringhäälingut. «Küsimus ei keskendu probleemile, kas olla või mitte olla, vaid kuidas olla,» märgib Lauristin.
    Valusaim probleem avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on finantseerimine. Eesti turul liikuva napi reklaamirahaga peavad hinge endal sees hoidma kiratsevad erakanalid, samuti ei soovi reklaamirahast loobuda riigieelarvest finantseeritavad ETV ja ER.
    Laurstini sõnutsi näeb valdav seisukoht ette avalik-õigusliku ja eraringhäälingu finantseerimisallikate lahutamise. Erakanalite esindajate arvamuse kohaselt kahjustab ETV ja ERi hinnapoliitika ja eriline staatus ausat konkurentsi meediaturul. Avalik-õiguslik ringhääling peab olema finantseeritav ainult riiklikest vahenditest, on ringhäälingute liidu seisukoht.
    Hagi ?ein ütleb, et ilma reklaamita, mis moodustab praegu ligi 40% ETV eelarvest, ei suuda riiklik televisioon täna eksisteerida. «Kui võtta ETVst reklaam, ei paranda see eriti erakanalite majanduslikku olukorda,» esitab ?ein väljakutse erakanalitele. «Firmad ei osta ju mitte kanalit, vaid auditooriumit, kuid reklaami väljavõtmisega ETVst erakanalite vaatajaskond vaevalt suureneb,» ütleb ta.
    Radikaalseimaks lahenduseks ETV ja ERi rahastamisprobleemi lahendamiseks peavad nii era- kui riigikanalid loamaksu kehtestamist. Harvaesinevat üksmeelt tumestab aga uus probleem -- kas maksumaksja on nõus veel ühe lisamaksuga?
    Ettepaneku esitajad tõdevad, et loamaksu kehtestamine pole keeruline. Raskem on tagada selle stabiilne laekumine. Kindlasti ei soovi mitte igaüks hakata äkki maksma iga-aastast loamaksu ETV vaatamise ja ERi kuulamise eest samal ajal, kui erakanalid tulevad endiselt rahata kätte.
    ?ein pakub välja võimaluse liita loamaks automaatselt elektriaktsiisile.
    Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas ei pea õigeks loamaksu ümber pikemalt targutada. «Tuleb tellida ekspertiis, kui kulukaks kujuneb selle juurutamine ning võtta vastu konkreetne seisukoht,» on Lukasel pilt selge.
    Diskussiooni käigus otsiti vastust küsimusele, mida mõista eestlasele seni segaseks jäänud termini «avalik-õiguslik ringhääling»all.
    Enamik leidis, et riigikogu peab võtma endale vastutuse avalik-õigusliku ringhääligu eest, tehes seda peamiselt ringhäälingu seaduse kaudu.
    Osalejad tõdesid, et kuigi nime järgi peaks ringhääling kuuluma rahvale, tuleb välja selgitada, kellele see siiki kuulub. Avalik-õigusliku ringhäälingu omand, mida praegu haldab riik, peab kuuluma subjektile, oli valdav seisukoht. Kinnisvara omamine annab võimaluse ETV-l ja ERil teenida lisaraha.
    Sisuliselt poolelt vaadatuna eeldab enamik tasakaalustatud ja tervikliku programmi edastamist, mis pakub infot ja kultuurisaateid ka muulastele ning ühiskonna vähemuse esindajatele.
    «Tavaline vaataja ei taju täna mingit vahet, kas ta vaatab erakanali või avalik-õigusliku telekanali programmi,» sõnab Mati Heidmets.
    Ringhäälingute liidu seisukoht on, et kõik kanalid võiksid pakkuda avalik-õiguslikku programmi riikliku konkurssi korras, mis tagaks eelarveliste vahendite efektiivsema kasutamise.
  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Raadiohommikus: kas Putin saavutas Pärsia lahe ääres Läänele kahjuliku pöörde?
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Bitcoini tänavune hinnaralli hakkab meenutama eelmist mulli
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Riia raudteejaam kallines 90 miljoni võrra
Rail Baltica Riia pearaudteesõlme ehituse algusest on möödunud kolm aastat – projekt on algselt arvatust tunduvalt kallimaks läinud ning kulud võivad veelgi kasvada.
Rail Baltica Riia pearaudteesõlme ehituse algusest on möödunud kolm aastat – projekt on algselt arvatust tunduvalt kallimaks läinud ning kulud võivad veelgi kasvada.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Dubais tegutsev kodumaine burgerifirma aitas kliimakonverentsil uksi avada
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti õpilased püsivad PISA tabelis Euroopa tipus
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.