Roheline raamat pani uksi prõmmutama

Kohale ei tulnud ükski kutsutud ministritest, puudus suurem osa ringhäälingunõukogu liikmetest, samuti enamus riikogu kultuurikomisjonist. Poliitiliste erakondade esindajatest püüdis silm kinni vaid paberilehele märkmeid tegeva reformierakondlase Kaljo Kiisa.

Peale paari sissejuhatavat kõnet tõusid saali parempoolsest nurgast püsti ning marssisid otsustavate nägudega uksest välja Kanal 2 juht Ilmar Taska, TV3 peatoimetaja Toomas Lepp ning AS Trio omanik ning tõenäoliselt tulevane ringhäälingunõukogu esimees Rein Lang.

Nii väljendasid nad ringhäälingute liidu vastumeelsust ametivenna Hagi ?eini sulest pärineva avaliku ringhäälingu tulevikku Eestis analüüsiva «rohelise raamatu» poolt algatud diskussiooni lähtekohtade vastu.

Tartu ülikooli professor Marju Lauristin märgib, et kultuurikomisjonile avalik-õigusliku ringhäälingu kohta laekunud seisukohtade dramaatilisele esitlusviisile vaatamata ei pannud ükski arvamuse avaldaja vaidluse alla küsimust, kas Eestis on vaja avalik-õiguslikku ringhäälingut. «Küsimus ei keskendu probleemile, kas olla või mitte olla, vaid kuidas olla,» märgib Lauristin.

Valusaim probleem avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on finantseerimine. Eesti turul liikuva napi reklaamirahaga peavad hinge endal sees hoidma kiratsevad erakanalid, samuti ei soovi reklaamirahast loobuda riigieelarvest finantseeritavad ETV ja ER.

Laurstini sõnutsi näeb valdav seisukoht ette avalik-õigusliku ja eraringhäälingu finantseerimisallikate lahutamise. Erakanalite esindajate arvamuse kohaselt kahjustab ETV ja ERi hinnapoliitika ja eriline staatus ausat konkurentsi meediaturul. Avalik-õiguslik ringhääling peab olema finantseeritav ainult riiklikest vahenditest, on ringhäälingute liidu seisukoht.

Hagi ?ein ütleb, et ilma reklaamita, mis moodustab praegu ligi 40% ETV eelarvest, ei suuda riiklik televisioon täna eksisteerida. «Kui võtta ETVst reklaam, ei paranda see eriti erakanalite majanduslikku olukorda,» esitab ?ein väljakutse erakanalitele. «Firmad ei osta ju mitte kanalit, vaid auditooriumit, kuid reklaami väljavõtmisega ETVst erakanalite vaatajaskond vaevalt suureneb,» ütleb ta.

Radikaalseimaks lahenduseks ETV ja ERi rahastamisprobleemi lahendamiseks peavad nii era- kui riigikanalid loamaksu kehtestamist. Harvaesinevat üksmeelt tumestab aga uus probleem -- kas maksumaksja on nõus veel ühe lisamaksuga?

Ettepaneku esitajad tõdevad, et loamaksu kehtestamine pole keeruline. Raskem on tagada selle stabiilne laekumine. Kindlasti ei soovi mitte igaüks hakata äkki maksma iga-aastast loamaksu ETV vaatamise ja ERi kuulamise eest samal ajal, kui erakanalid tulevad endiselt rahata kätte.

?ein pakub välja võimaluse liita loamaks automaatselt elektriaktsiisile.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas ei pea õigeks loamaksu ümber pikemalt targutada. «Tuleb tellida ekspertiis, kui kulukaks kujuneb selle juurutamine ning võtta vastu konkreetne seisukoht,» on Lukasel pilt selge.

Diskussiooni käigus otsiti vastust küsimusele, mida mõista eestlasele seni segaseks jäänud termini «avalik-õiguslik ringhääling»all.

Enamik leidis, et riigikogu peab võtma endale vastutuse avalik-õigusliku ringhääligu eest, tehes seda peamiselt ringhäälingu seaduse kaudu.

Osalejad tõdesid, et kuigi nime järgi peaks ringhääling kuuluma rahvale, tuleb välja selgitada, kellele see siiki kuulub. Avalik-õigusliku ringhäälingu omand, mida praegu haldab riik, peab kuuluma subjektile, oli valdav seisukoht. Kinnisvara omamine annab võimaluse ETV-l ja ERil teenida lisaraha.

Sisuliselt poolelt vaadatuna eeldab enamik tasakaalustatud ja tervikliku programmi edastamist, mis pakub infot ja kultuurisaateid ka muulastele ning ühiskonna vähemuse esindajatele.

«Tavaline vaataja ei taju täna mingit vahet, kas ta vaatab erakanali või avalik-õigusliku telekanali programmi,» sõnab Mati Heidmets.

Ringhäälingute liidu seisukoht on, et kõik kanalid võiksid pakkuda avalik-õiguslikku programmi riikliku konkurssi korras, mis tagaks eelarveliste vahendite efektiivsema kasutamise.