• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus nõus maareformi täiendavalt rahastama

    Praeguseks on maareformi korraldamiseks riigieelarves ette nähtud 32,4 miljonist kroonist eraldatud 14 miljonit ja valitsuse reservfondist täiendavalt 6,5 miljonit krooni. Prognooside kohaselt läheb maareform sellel aastal maksma 50 miljonit krooni, mis tähendab, et vajaka jääb 11 miljonit krooni.
    Vähi sõnul kavatseb valitsus reservfondist selle raha eraldada. «Mis puutub lisaeelarvetesse, siis täiendavat lisaeelarvet me sel aastal ette ei näe,» lisas ta.
    Mõõdukate erakonna aseesimehe Vambo Kaalu sõnul on riik pidevalt võlgu maareformis tehtud tööde eest.
    Tiit Vähi väitis, et maa-amet on teinud lepinguid vastavalt eelarvest eraldatud summadele.
    Vambo Kaal lausus esmaspäeval riigikogus, et võlad tasuti alles mais, kui valitsus eraldas 6,5 miljonit krooni valitsuse reservfondist. Ta lisas, et edasisi töid pole riigieelarvest kaetud.
    «Kas töid teostanud firmadel on õigus nõuda viivist?» küsis Kaal peaministrilt. Vähi vastas, et see sõltub lepingus ette nähtud maksetingimustest.
    «Võib jääda mulje, et valitsus on midagi teinud maareformi kiirendamiseks. See mulje on küll ekslik,» märkis Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni.
    Tiit Vähi rõhutas, et sellel aastal on maareformi läbiviimine olnud umbes kaks korda kiirem kui eelmisel aastal ja neli korda kiirem kui 1994. aastal. Samas on maareformi teostamiseks ette nähtud vahendid sellel aastal vaid kaks korda suuremad kui 1994. aastal.
    Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldamiseks ja riigiomandisse jääva maa vormistamiseks eraldas riik 1993. aastal 13 miljonit krooni, 1994. aastal 22 miljonit ja 1995. aastal 36 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.