11. juuni 1996
Jaga lugu:

Valitsus nõus maareformi täiendavalt rahastama

Praeguseks on maareformi korraldamiseks riigieelarves ette nähtud 32,4 miljonist kroonist eraldatud 14 miljonit ja valitsuse reservfondist täiendavalt 6,5 miljonit krooni. Prognooside kohaselt läheb maareform sellel aastal maksma 50 miljonit krooni, mis tähendab, et vajaka jääb 11 miljonit krooni.

Vähi sõnul kavatseb valitsus reservfondist selle raha eraldada. «Mis puutub lisaeelarvetesse, siis täiendavat lisaeelarvet me sel aastal ette ei näe,» lisas ta.

Mõõdukate erakonna aseesimehe Vambo Kaalu sõnul on riik pidevalt võlgu maareformis tehtud tööde eest.

Tiit Vähi väitis, et maa-amet on teinud lepinguid vastavalt eelarvest eraldatud summadele.

Vambo Kaal lausus esmaspäeval riigikogus, et võlad tasuti alles mais, kui valitsus eraldas 6,5 miljonit krooni valitsuse reservfondist. Ta lisas, et edasisi töid pole riigieelarvest kaetud.

«Kas töid teostanud firmadel on õigus nõuda viivist?» küsis Kaal peaministrilt. Vähi vastas, et see sõltub lepingus ette nähtud maksetingimustest.

«Võib jääda mulje, et valitsus on midagi teinud maareformi kiirendamiseks. See mulje on küll ekslik,» märkis Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni.

Tiit Vähi rõhutas, et sellel aastal on maareformi läbiviimine olnud umbes kaks korda kiirem kui eelmisel aastal ja neli korda kiirem kui 1994. aastal. Samas on maareformi teostamiseks ette nähtud vahendid sellel aastal vaid kaks korda suuremad kui 1994. aastal.

Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldamiseks ja riigiomandisse jääva maa vormistamiseks eraldas riik 1993. aastal 13 miljonit krooni, 1994. aastal 22 miljonit ja 1995. aastal 36 miljonit krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum