• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müüki läheb hea palgimets

    Mai suurim metsaoksjon oli Tartumaal, kus otsiti ostjat ligi kolmandikule kuu raiemahust. 75 langist osteti Tartumaal 47, neist 37 alghinnaga. Alghinnast kallimalt müüdi vaid kümme kõige väärtuslikuma palgimetsa lanki.
    Kõnekad numbrid sunnivad metsavarujaid arvustama metsaameti metsamüügi poliitikat, mis ei arvesta tegelikku olukorda. Turuparandinimeline suurus, millega kasvava metsa oksjoni alghind läbi korrutatakse, on määratud eelmiste hooaegade müügihindade järgi, mil turul oli kõrgseis ja osteti igasugust metsa igasuguse hinnaga.
    Turuparandi alandamise järel ostetakse okaspuulangid, kust on võimalik teenida tänu seal kasvavale palgimetsale, räägib Eesti suurima metsavaruja ASi Mets ja Puu tootmisjuht Aare Ainsoo. Paberipuud andvaid lehtpuulanke ei osteta ka alghinna vähenemise järel.
    Tartumaa oksjonil ostis enim palgimetsa, üle 6000 tihumeetri, Soome kaubanduskontsernile Thomesto kuuluv Mets ja Puu
    Turuparand on absurdne, sest situatsioon turul muutub kiiresti ja ei ole täna enam võrreldav eelmise aastaga, räägib ka teise suurema metsavaruja, Soome paberitööstuskontserni Enso tütarettevõte ASi Lumiforest Tallinna osakonna raiejuhataja Allan Mõistus.
    Turuparandi mõttetust kurdavad ka Eesti metsavarujad. Milleks mingi koefitsient, kui toimub oksjon, kurdab ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. «Kui selleta hakkama ei saa, peaks turuparand halval aastal negatiivne olema,» jätkab ta.
    Metsaameti nõunik Ants Varblane selgitab, et metsavarujate nurinasse tuleks suhtuda ettevaatlikult. Metsaamet lähtub parandi korrigeerimisel müügitulemuste analüüsist, tähendab ta. Varblase sõnul on viimase muutuse aluseks kõige värskemad müügiandmed kuni selle aasta aprillini. «Paremat lahendust täna ei näe, metsaametil pole raha, et panna tööle grupp spetsialiste, kes turuolukorda analüüsiksid,» põhjendab Liiders koefitsiendi vajadust.
    Täna on seis selline, et välisfirmad ei osta enam paberipuud, teatab ASi Virumaa Metsatööstus juht Rein Strauch. Nõudluse vähenedes tuleb eeskätt hoolitseda oma tütarfirma käekäigu eest, pealegi on välisfirmadel pikad lepingud kogu hooajaks, võib mõista ka välisfirmade strateegiat.
    Kellel pole võlgu, need panevad jalad seinale ja ootavad sügist, räägib olukorrast Eesti puidufirmasid ühendava metsaliidu president Mart Erik. Kellel on aga võlad või laenud peal, nende seis on täbar, lisab ta.
    Virumaa metsatööstusel on praegu metsas juba kaks kuud ajutine seisak, kirjeldab vaikust Rein Strauch. «Loodame, laupäeval läks ühe laevaga kaks tuhat tihumeetrit, aga see on väike kogus,» räägib ta kurvalt. Virumaa metsatööstus peab tasuma erastamismakseid ja firmal on peal ka investeerimiskohustus.
    Ka Forestexil läheb puhkuse tähe all, naerab Tõnis Mäerand. Saed jäid tema firma langetajatel metsas seisma märtsi keskel. «Saime juunis, juulis ajutised lepingud, aga kaua sa sellega arvestad,» tõdeb Mäerand.
    Kui talvel on Forestexil lepinguga tööl 80 metsalangetajat, siis täna nad kõik puhkavad.
    Sõlmitud lepingute täitmiseks piisab seitsmest raiemehest, räägib Mäerand. «Päris hingusele ei lähe, aga oht ripub iga päev pea kohal,» lõpetab ta.
    Reedel oli palgimetsa oksjon Põlvamaal. 47 langist osteti ära 44, neist pooled alghinnaga.
    Kolm suuremat ostjat Mets ja Puu, Lumiforest ja AS Sylvester võtsid endale kolm viiendikku müüki läinud metsast. Täna ostetud lanki hakatakse langetama aga eeloleval talvel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.