12. juuni 1996
Jaga lugu:

Müüki läheb hea palgimets

Mai suurim metsaoksjon oli Tartumaal, kus otsiti ostjat ligi kolmandikule kuu raiemahust. 75 langist osteti Tartumaal 47, neist 37 alghinnaga. Alghinnast kallimalt müüdi vaid kümme kõige väärtuslikuma palgimetsa lanki.

Kõnekad numbrid sunnivad metsavarujaid arvustama metsaameti metsamüügi poliitikat, mis ei arvesta tegelikku olukorda. Turuparandinimeline suurus, millega kasvava metsa oksjoni alghind läbi korrutatakse, on määratud eelmiste hooaegade müügihindade järgi, mil turul oli kõrgseis ja osteti igasugust metsa igasuguse hinnaga.

Turuparandi alandamise järel ostetakse okaspuulangid, kust on võimalik teenida tänu seal kasvavale palgimetsale, räägib Eesti suurima metsavaruja ASi Mets ja Puu tootmisjuht Aare Ainsoo. Paberipuud andvaid lehtpuulanke ei osteta ka alghinna vähenemise järel.

Tartumaa oksjonil ostis enim palgimetsa, üle 6000 tihumeetri, Soome kaubanduskontsernile Thomesto kuuluv Mets ja Puu

Turuparand on absurdne, sest situatsioon turul muutub kiiresti ja ei ole täna enam võrreldav eelmise aastaga, räägib ka teise suurema metsavaruja, Soome paberitööstuskontserni Enso tütarettevõte ASi Lumiforest Tallinna osakonna raiejuhataja Allan Mõistus.

Turuparandi mõttetust kurdavad ka Eesti metsavarujad. Milleks mingi koefitsient, kui toimub oksjon, kurdab ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. «Kui selleta hakkama ei saa, peaks turuparand halval aastal negatiivne olema,» jätkab ta.

Metsaameti nõunik Ants Varblane selgitab, et metsavarujate nurinasse tuleks suhtuda ettevaatlikult. Metsaamet lähtub parandi korrigeerimisel müügitulemuste analüüsist, tähendab ta. Varblase sõnul on viimase muutuse aluseks kõige värskemad müügiandmed kuni selle aasta aprillini. «Paremat lahendust täna ei näe, metsaametil pole raha, et panna tööle grupp spetsialiste, kes turuolukorda analüüsiksid,» põhjendab Liiders koefitsiendi vajadust.

Täna on seis selline, et välisfirmad ei osta enam paberipuud, teatab ASi Virumaa Metsatööstus juht Rein Strauch. Nõudluse vähenedes tuleb eeskätt hoolitseda oma tütarfirma käekäigu eest, pealegi on välisfirmadel pikad lepingud kogu hooajaks, võib mõista ka välisfirmade strateegiat.

Kellel pole võlgu, need panevad jalad seinale ja ootavad sügist, räägib olukorrast Eesti puidufirmasid ühendava metsaliidu president Mart Erik. Kellel on aga võlad või laenud peal, nende seis on täbar, lisab ta.

Virumaa metsatööstusel on praegu metsas juba kaks kuud ajutine seisak, kirjeldab vaikust Rein Strauch. «Loodame, laupäeval läks ühe laevaga kaks tuhat tihumeetrit, aga see on väike kogus,» räägib ta kurvalt. Virumaa metsatööstus peab tasuma erastamismakseid ja firmal on peal ka investeerimiskohustus.

Ka Forestexil läheb puhkuse tähe all, naerab Tõnis Mäerand. Saed jäid tema firma langetajatel metsas seisma märtsi keskel. «Saime juunis, juulis ajutised lepingud, aga kaua sa sellega arvestad,» tõdeb Mäerand.

Kui talvel on Forestexil lepinguga tööl 80 metsalangetajat, siis täna nad kõik puhkavad.

Sõlmitud lepingute täitmiseks piisab seitsmest raiemehest, räägib Mäerand. «Päris hingusele ei lähe, aga oht ripub iga päev pea kohal,» lõpetab ta.

Reedel oli palgimetsa oksjon Põlvamaal. 47 langist osteti ära 44, neist pooled alghinnaga.

Kolm suuremat ostjat Mets ja Puu, Lumiforest ja AS Sylvester võtsid endale kolm viiendikku müüki läinud metsast. Täna ostetud lanki hakatakse langetama aga eeloleval talvel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum