18. juuni 1996
Jaga lugu:

ELi tippkohtumist võib pärssida lehmakauplemine

Suurbritannia peaminister John Major, kes on viimasel ajal järjekindlalt takistanud ELil üksmeelt nõudvate otsuste vastuvõtmist, lubas, et kui enne tippkohtumist lahendust ei saavutata, teeb ta kõik, et muuta Firenze kohtumine eeskätt aruteluks Briti loomalihaga seonduva üle.

Välisministrite esmaspäevaselt kohtumiselt loodeti, et nad annavad Euroopa komisjonile poliitilise signaali selle kohta, kuidas nad suhtuvad Suurbritannia esitatud veisetoodete ekspordikeelu tühistamise viieastmelisse raamkavasse. Komisjon jätkas selle probleemi arutelu eile ja täna.

Brittide plaan näeb ette kaotada ekspordikeeld kõigepealt sertifitseeritud karjalt, seejärel väljaveokeeld kolmandatesse maadesse. Järgnevalt peaksid keelu alt vabanema embrüod, pärast 1996. a 1. septembrit sündinud vasikad ja lõpuks 30 kuu vanused veised.

ELi liikmesriigid peavad põhiliseks probleemiks seda, kuidas hajutada inimeste kartust, et veiseliha süües ei kandu BSE-tõbi neile üle. Kolmandate maade suhtes ekspordikeelu tühistamist peavad nad aga moraalituks ettepanekuks.

Algul Briti veisehulluse probleemi väga leebelt suhtunud Prantsusmaa on viimasel ajal, eriti aga pärast seda, kui paljastus Inglismaal keelustatud loomatoidu eksport Prantsusmaale 1990. aastate algul, oma positsiooni tunduvalt jäigemaks muutnud. Prantsusmaa välisminister Michel Barnier teatas Roomas: «Briti plaani ei ole võimalik enne heaks kiita, kui inglased ei esita märksa karmimat plaani haiguse väljajuurimiseks.»

Firenze kohtumisel esitab Itaalia oma tegevuse kokkuvõtte ELi eesistujamaana. ELi laienemise seisukohalt on olulise tähtsusega alanud valitsustevaheline konverents (VVK), mis aga välisministrite arvates on takerdunud. Michel Barnier pani selle Suurbritannia süüks, kes ei poolda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide integratsioonitaotlusi ja kelle seisukohti mõjutavad lähenevad valimised.

Itaalia välisminister Lamberto Dini avaldas lootust, et Firenzes antakse konverentsile oluline impulss, nii et selle esialgne lõppdokument valmib juba Dublini tippkohtumiseks detsembris.

Peale selle keskendab tipkohtumine, juhul kui õnnestub veiselihadispuuti vältida, tähelepanu ühisrahale ja tööhõivele.

Tööpuudus on ELi jaoks väga tõsine probleem, kuna praegu on tööta umbes 18 miljonit ehk ligikaudu 11 protsenti ELi tööjõust. Paraku süveneb riikides arvamus, et Euroopa Liit ei suuda tööhõive parandamiseks midagi konstruktiivset ette võtta ning põhiline tuleb ikkagi ära teha riikide valitsustel.

Olulisim tippkohtumisel arutusele tulev küsimus on komisjoni esimehe Jacques Santeri nn usaldusplaan, mis näeb muu hulgas ette paindlikuma tööaja kehtestamise, mis parandaks elanike usaldust bloki majandusliku toibumise ja tuleviku suhtes.

ELi tööministrid, ametiühingujuhid ja tööandjate liidud koostasid laupäeval pöördumise, milles soovitatakse kujundada töökohtadele orienteeritud majanduspoliitika Euroopas.

Tippkohtumise päevakorras on olulisel kohal ka kavandatav Euroopa ühisraha. Euroopa rahainstituut esitab aruande, milliseks kujunevad rahaliitu kuuluvate ja sealt väljajäävate riikide valuutade suhted.

Neid suhteid on pikka aega peetud suurimaks takistuseks rahaliidule, sest paljude ekspertide väite kohaselt saavad liidust väljajäävad riigid parandada devalveerimisega oma konkurentsivõimet rahaliidu liikmesriikide suhtes. REUTER-BNS-ETA-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum