• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi tippkohtumist võib pärssida lehmakauplemine

    Suurbritannia peaminister John Major, kes on viimasel ajal järjekindlalt takistanud ELil üksmeelt nõudvate otsuste vastuvõtmist, lubas, et kui enne tippkohtumist lahendust ei saavutata, teeb ta kõik, et muuta Firenze kohtumine eeskätt aruteluks Briti loomalihaga seonduva üle.
    Välisministrite esmaspäevaselt kohtumiselt loodeti, et nad annavad Euroopa komisjonile poliitilise signaali selle kohta, kuidas nad suhtuvad Suurbritannia esitatud veisetoodete ekspordikeelu tühistamise viieastmelisse raamkavasse. Komisjon jätkas selle probleemi arutelu eile ja täna.
    Brittide plaan näeb ette kaotada ekspordikeeld kõigepealt sertifitseeritud karjalt, seejärel väljaveokeeld kolmandatesse maadesse. Järgnevalt peaksid keelu alt vabanema embrüod, pärast 1996. a 1. septembrit sündinud vasikad ja lõpuks 30 kuu vanused veised.
    ELi liikmesriigid peavad põhiliseks probleemiks seda, kuidas hajutada inimeste kartust, et veiseliha süües ei kandu BSE-tõbi neile üle. Kolmandate maade suhtes ekspordikeelu tühistamist peavad nad aga moraalituks ettepanekuks.
    Algul Briti veisehulluse probleemi väga leebelt suhtunud Prantsusmaa on viimasel ajal, eriti aga pärast seda, kui paljastus Inglismaal keelustatud loomatoidu eksport Prantsusmaale 1990. aastate algul, oma positsiooni tunduvalt jäigemaks muutnud. Prantsusmaa välisminister Michel Barnier teatas Roomas: «Briti plaani ei ole võimalik enne heaks kiita, kui inglased ei esita märksa karmimat plaani haiguse väljajuurimiseks.»
    Firenze kohtumisel esitab Itaalia oma tegevuse kokkuvõtte ELi eesistujamaana. ELi laienemise seisukohalt on olulise tähtsusega alanud valitsustevaheline konverents (VVK), mis aga välisministrite arvates on takerdunud. Michel Barnier pani selle Suurbritannia süüks, kes ei poolda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide integratsioonitaotlusi ja kelle seisukohti mõjutavad lähenevad valimised.
    Itaalia välisminister Lamberto Dini avaldas lootust, et Firenzes antakse konverentsile oluline impulss, nii et selle esialgne lõppdokument valmib juba Dublini tippkohtumiseks detsembris.
    Peale selle keskendab tipkohtumine, juhul kui õnnestub veiselihadispuuti vältida, tähelepanu ühisrahale ja tööhõivele.
    Tööpuudus on ELi jaoks väga tõsine probleem, kuna praegu on tööta umbes 18 miljonit ehk ligikaudu 11 protsenti ELi tööjõust. Paraku süveneb riikides arvamus, et Euroopa Liit ei suuda tööhõive parandamiseks midagi konstruktiivset ette võtta ning põhiline tuleb ikkagi ära teha riikide valitsustel.
    Olulisim tippkohtumisel arutusele tulev küsimus on komisjoni esimehe Jacques Santeri nn usaldusplaan, mis näeb muu hulgas ette paindlikuma tööaja kehtestamise, mis parandaks elanike usaldust bloki majandusliku toibumise ja tuleviku suhtes.
    ELi tööministrid, ametiühingujuhid ja tööandjate liidud koostasid laupäeval pöördumise, milles soovitatakse kujundada töökohtadele orienteeritud majanduspoliitika Euroopas.
    Tippkohtumise päevakorras on olulisel kohal ka kavandatav Euroopa ühisraha. Euroopa rahainstituut esitab aruande, milliseks kujunevad rahaliitu kuuluvate ja sealt väljajäävate riikide valuutade suhted.
    Neid suhteid on pikka aega peetud suurimaks takistuseks rahaliidule, sest paljude ekspertide väite kohaselt saavad liidust väljajäävad riigid parandada devalveerimisega oma konkurentsivõimet rahaliidu liikmesriikide suhtes. REUTER-BNS-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.