• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti valitsus torpedeerib Balti vabakaubanduslepet

    Vähem kui kuu aega tagasi kirjutas Äripäev Eesti vägivõimsast rahvustoidust kamast, mis tänu Balti riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule pidi tollivabalt hakkama lõunanaabrite taldrikutele voolama. Aga nüüd tuleb näpust võtta, sest Läti valitsuses eelmisel neljapäeval heakskiidetud siseturukaitse eeskirjade parandused nullivad vabakaubandusleppes kirja pandud vaba kauplemise ilusad põhimõtted.
    Kirjutades oma siseturukaitse eeskirjadesse sisse nõude, et Lätisse tohivad põllumajandussaadusi ja -tooteid importida ainult Euroopa Liidu poolt sertifitseeritud ettevõtted, tabasid lätlased otse naelapea pihta. Leidlikud lätlased teavad hästi, et Balti riikides pole Euroliidu asjameeste sertifitseeritud põllumajandussaaduste töötlejate üleslugemiseks vaja isegi ühe käe sõrmi.
    Uued siseturukaitse eeskirjad panevad läti kohalikud põllumajandustootjad ja -töötlejad selgelt eelisseisu. Eeskiri kehtib ainult välismaistele tootjatele. Läti põllumajandusminister Dilba väidab, et nad püüavad väga selle poole, et takistada odavate ebakvaliteetsete toiduainete sissevedu Lätti. Samas on ilmne, et Leedu sink või Eesti lihalõik ei saa kuidagi olla ebakvaliteetsem kui Lätis toodetu, odavam aga küll.
    Loomisel on koguni topelt-sertifitseerimise mehhanism. Uute eeskirjade kohaselt on Läti valitsusel kavas luua erikomisjon, kes siis ise peaks hakkama sertifitseerima välismaiseid ettevõtteid, kel on plaan Lätti vedada põllumajandussaadusi ja -tooteid.
    Komisjoni loomine on Läti põllumajandusministri Dilba sõnul ettekavatsetult bürokraatliku mehhanismi loomine. Ebakvaliteetsete toiduainete sisseveo takistamise sildi all hakkab komisjon suure tõenäosusega tegema takistusi eelkõige neile Balti tootjatele, kel kõigele vaatamata on õnnestunud eurobürokraatiast läbi murda ja hankida enesele Euroopa Liidu sertifikaat. Kõrvalpõikena olgu mainitud, et igasugust majandusasjade üle otsustavat komisjoni kummitab kõrgenenud korruptsioonioht.
    Lätlaste sellised sammud on kindlasti karuteene Läti enda põllumeeste vastu, kellest enamik Läti majanduslehe Dienas Biznessi peatoimetaja Juris Paidersi sõnul veel naturaalmajanduses elab. See on järjekordne näide, kuidas läbimõtlemata protektsionistlikud sammud sunnivad kaitstavaid vaid natuke pingutama, mitte palehigis tööd rabama, et oma mahajäänud majandus võimalikult väikese aja jooksul arenenud riikide tasemele viia. Kohalik tootja jääb võrreldes lähinaabritega -- arenenud Euroopa riikidest rääkimata -- tasapisi järjest nõrgemale arengutasemele.
    Eesti tootjat-töötlejat sunnib lätlaste käitumine rohkem pingutama, looma suurkontserne, leidma partnereid ja nende kaudu investeeringuid. Kulub hulk raha, et viia ettevõtted tasemeni, kus euroametniku silm kõik tipp-topp leiab olevat, ja palju aega, et saada ka eurobürokraadi allkiri lätlaste nõutavale paberile. Samas pole pikaks põdemiseks põhjust, sest tänases lehes ütleb Rakvere lihakombinaadi direktor Peeter Maspanov optimistlikult, et nemad on võimelised ELi sertifikaadi saama juba selle aasta lõpus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Saario soovitab investoril panustada lotovõidu asemel aega ja kasvupotentsiaaliga ettevõttesse
Termoriietus, mida on testinud ja heakskiitnud kümned tuhanded kliendid
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.