Uudised
26. juuni 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Marek Strandberg äritseb RE Eesti Kütus võlanõuetega

«See ei ole tegevus, mida võib samastada väljapressimisega, vaid see on tegevus, mis on lõppkokkuvõttes tulus nii võlausaldajale kui võlgnikule, sest probleemid lahenevad,» kommenteeris Strandberg.

Tema hinnangul on võlanõuete ostmise, müümise ja sissenõudmisega tegelemine neli-viis korda tulusam, kui raha deponeerimine panka. Beneventumil on õnnestunud ka mõned nõuded juba kätte saada või edasi müüa, väitis Strandberg.

Üks enam vaidlusi tekitanud võlanõue on 3,688 miljoni krooni suurune nõue RASi Püssi Puitplaatide Kombinaat (Püssi PPK) erastanud ASi Repo vastu.

Kuna Repo juhid on seisukohal, et mingit võlga pole ja on keeldunud nõutud summat tasuma, otsustas Beneventum taotleda kohtult Repo pankroti väljakuulutamist.

Kohtla-Järve linnakohtu eelmisel kuul langetatud otsuses on kirjas, et Beneventumi esindaja ei tõendanud kohtus Repo vastu suunatud nõude õigust. Kohus leidis, et Repo ei ole Beneventumile võlgu, pankrotiavaldus on põhjendamatu ja seda ei rahuldata.

Repo juhatuse esimehe Rein Kuusmiku sõnul pole võlga tegelikult olemas. Riigile kuulunud Püssi PPK oli Eesti Kütusele küll võlgu, kuid 1994. aasta veebruaris otsustas majandusministeerium reorganiseerida ja maha kanda Püssi PPK võla Eesti Kütusele.

Kui Repo erastas eelmise aasta alguses Püssi kombinaadi, oli erastamisagentuuri poolt esitatud Püssi vabriku bilansist näha, et alates 1994. aasta aprillist pole Püssi PPK Eesti Kütusele võlgu, ütles Kuusmik.

Kuusmikuga samal seisukohal on ka erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. Ta kinnitas Kuusmikule saadetud kirjas, et erastamisagentuuri ja Repo vahel sõlmitud Püssi PPK vara erastamise ostu-müügilepingus pole märgitud võlga Eesti Kütusele.

Sarneti kinnitusel oli võlg majandusministeeriumi poolt Püssi PPK bilansist kustutatud.

Aprilli lõpus esitas erastamisagentuur omakorda Eesti Kütuse vastu Tallinna linnakohtule hagiavalduse, milles taotles Beneventumile nõudeõiguse loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamist.

Rein Kuusmiku sõnul ei saanud Eesti Kütus võlanõudeid müüa, sest seda ei lubanud Eesti Kütuse haldusnõukogu. Kuna haldusnõukogult luba ei saadud, taotles Eesti Kütus võlgade müügiks luba viimaseid päevi majandusministrina töötanud Liina Tõnissonilt.

Tõnisson andiski eelmise aasta 2. novembril välja käskkirja, millega lubati Eesti Kütusel müüa mitukümmend nõudeõigust kolmandatele isikutele.

Marek Strandbergi sõnul on temale ja Agu Kivimäele kuuluv Beneventum ostnud Eesti Kütuselt peale Püssi PPK võlanõude ka teiste firmade vastu suunatud nõudeid. Palju ja milliste firmade võlanõudeid Beneventum ostis, polnud Strandberg nõus ütlema.

Liina Tõnissonilt majandusministri ameti üle võtnud Andres Lipstok tühistas Tõnissoni käskkirja. Lipstok leidis, et Tõnisson rikkus käskkirja väljastamisega seadust.

Marek Strandberg peab väidet, et võlanõuete müük oli seadustega vastuolus, naeruväärseks.

«Ma saan aru, et majandusministeeriumi paljud ametnikud soovivad seda väita, aga ma soovitan nendel lüüa lahti tsiviilkoodeks ja lugeda, millised toimingud on ettevõttel lubatud ja millised mitte,» ütles Strandberg.

«Eesti Kütusel oli võlanõuete müügiks luba Tõnissoni käskkirjast olenemata,» kinnitas Strandberg. «See tähendab, et Lipstok võib ära keelata ka ettevõttel oma pangaarvelt igasuguste maksete tegemise,» kommenteeris ta Tõnissoni käskkirja tühistamist.

Strandbergi sõnul peaks ta advokaat olema Kohtla-Järve linnakohtu otsuse juba edasi kaevanud.

Strandberg ütles, et kui ta saab Repo aktsionäriks, loobub ta võlanõude sissenõudmisest.

Tegime Repo suuraktsionärile Ühispangale pakkumuse, et oleme nõus vahendama Püssi kombinaadile umbes 15 miljoni Saksa marga eest tehnoloogiat, mis võimaldab ettevõtte ümber struktureerida ja firma muutuks konkurentsivõimelisemaks, rääkis Strandberg.

«Minu huvi on ikkagi majanduslik ja kui ma leiaksin selles kontekstis mingi partnerluse Ühispanga või Repo ülejäänud aktsionäride poolt, oleks tulemus loomulikult suurem, kui selle tüütu võlanõudega sähmimine,» sõnas Strandberg.