Marek Strandberg äritseb RE Eesti Kütus võlanõuetega

Kuna Repo juhid on seisukohal, et mingit võlga pole ja on keeldunud nõutud summat tasuma, otsustas Beneventum taotleda kohtult Repo pankroti väljakuulutamist.

Kohtla-Järve linnakohtu eelmisel kuul langetatud otsuses on kirjas, et Beneventumi esindaja ei tõendanud kohtus Repo vastu suunatud nõude õigust. Kohus leidis, et Repo ei ole Beneventumile võlgu, pankrotiavaldus on põhjendamatu ja seda ei rahuldata.

Repo juhatuse esimehe Rein Kuusmiku sõnul pole võlga tegelikult olemas. Riigile kuulunud Püssi PPK oli Eesti Kütusele küll võlgu, kuid 1994. aasta veebruaris otsustas majandusministeerium reorganiseerida ja maha kanda Püssi PPK võla Eesti Kütusele.

Kui Repo erastas eelmise aasta alguses Püssi kombinaadi, oli erastamisagentuuri poolt esitatud Püssi vabriku bilansist näha, et alates 1994. aasta aprillist pole Püssi PPK Eesti Kütusele võlgu, ütles Kuusmik.

Kuusmikuga samal seisukohal on ka erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. Ta kinnitas Kuusmikule saadetud kirjas, et erastamisagentuuri ja Repo vahel sõlmitud Püssi PPK vara erastamise ostu-müügilepingus pole märgitud võlga Eesti Kütusele.

Sarneti kinnitusel oli võlg majandusministeeriumi poolt Püssi PPK bilansist kustutatud.

Aprilli lõpus esitas erastamisagentuur omakorda Eesti Kütuse vastu Tallinna linnakohtule hagiavalduse, milles taotles Beneventumile nõudeõiguse loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamist.

Rein Kuusmiku sõnul ei saanud Eesti Kütus võlanõudeid müüa, sest seda ei lubanud Eesti Kütuse haldusnõukogu. Kuna haldusnõukogult luba ei saadud, taotles Eesti Kütus võlgade müügiks luba viimaseid päevi majandusministrina töötanud Liina Tõnissonilt.