• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reolas hakatakse rajama maasikavälju

    Marjad külmutatakse ja müüakse konservitööstusele ning piimakombinaatidele nii Eestis kui teistes riikides. «Meie põhisuund on tööstusmari, aga edaspidi kindlasti ka lauamari,» märkis ASi Marjakasvatus tegevdirektor Rein Peedor.
    Reolas kasvatatakse ainult Euroopas laialt levinud ja tunnustust leidnud sorti Senga Sengana, mille viljad on hea maitsega, ühtlase suurusega ja kergesti transporditavad. Tulevikus tahetakse Lõuna-Eestis rajada kuni 150 hektarit maasikapõlde.
    Karastusjookide tootmisega tuntuks saanud AS Ösel Foods kavandas oma maasikaistanduste rajamist juba kolm aastat tagasi.
    Eelmisel aastal registreeriti maasikate ja muude marjade kasvatamiseks AS Marjakasvatus. Juba mullu suutis Marjakasvatus koos 30 põhiliselt talunikust lepingupartneriga rajada 20 hektarit maasikapõlde.
    «Möödunud aastal andsime oma lepingupartneritele Räpinast Pühajõe talust pärit meristeemmeetodil kasvatatud maasikataimi ja kilemult?i tasuta,» ütles Rein Peedor. Tänavu tuleb talunikel pool taimede hinnast tasuda kohe ja teine pool marjades. Kokkuleppeliselt ei tohi maasikakilo maksta alla 12 krooni. Sel suvel peaks marju saama umbes seitsmelt hektarilt.
    Tänavu on AS Marjakasvatus oma lepingupartneriteks saanud veel 40 talunikku ja sügiseks lisandub 30 hektarit maasikapõlde. Maasikakasvatusega tegelevad põhiliselt Tartumaa ja Põlvamaa talunikud, kuid esimesed põllud on istutatud ka Võrumaal, Valgamaal ja Jõgevamaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.