2. juuli 1996
Jaga lugu:

Elukindlustusseltsid on ebaühtlase tasemega

Kindlustusinspektsiooni peaspetsialist Terje Võrk rääkis, et kui pangad avaldavad oma bilansse ajakirjanduses iga kuu, siis kindlustusseltsidel selleks kohustust ei ole ning seetõttu puudub neil ka huvi seda teha.

«Eesti kindlustusseltsid info jagamisega kiidelda ei saa ja inimestel on raskem otsustada, milline kindlustusselts on parem,» sõnas Võrk. Tema sõnade kohaselt võib see olla ka üks põhjus, miks Eestis on sõlmitud suhteliselt vähe elukindlustuslepinguid. 1995. aasta lõpus oli Eestis jõus 182 000 elukindlustuslepingut kogu kindlustusvastutusega 500 miljonit krooni.

Võrk selgitas, et kindlustusseltside pingeritta seadmisel on olulised eelkõige kaks aspekti: esimene iseloomustab kindlustusseltsi pakutavate toodete atraktiivsust kliendile ja teine kindlustusseltsi kohustuste katmise tagamise võimet ehk turvalisust.

Kindlustusinspektsiooni koostatud analüüs lähtub Võrgu kinnitusel eelkõige esimesest aspektist. Alljärgneva võrdluse puhul tuleb meeles pidada, et osa kindlustusseltse on tegutsenud pikemat aega, mis mõnes suhtarvus annab eelise -- võrreldes äsja tegevust alustanud kindlustusseltsidega.

Kindlustusinspektsioon palus kõigil tegutsevatel kindlustusseltsidel teha pakkumus 30aastase mehe kapitalikogumise kindlustuslepingule 25 aastaks 200 000 krooni peale. Terje Võrgu sõnutsi palus ta pakkumust suhtelist väikse summa peale seetõttu, et arvestas keskmise eestlase maksevõimega.

Kõige kallimat aastamakset pakkus Eesti Kindlustus -- 7810 krooni, mis on peaaegu kaks korda kõrgem kui madalaimat tariifi pakkunud Bligi 4440 krooni aastas. Ülejäänud seltsid jäid nende kahe pakkumuse vahele, Seesam-Elul ja Hansapanga Kindlustusel selline liik puudub.

Oluline näitaja on kliendi jaoks ka kindlustusseltsi elukindlustuseraldiste kaetus aktiva kapitalipaigutustega, mis näitab, kui hästi või halvasti kliendid kindlustusseltsi majandustegevusest teenida võivad ja kuidas on tagatud kindlustussummade väljamaksmine kindlustuslepingu lõppedes.

Eraldiste kaetus on elukindlustusseltside seas parim Seesam-Elul, kellel on see 2322 protsenti, võrreldes Eesti Kindlustuse 118 protsendi ja Bligi 89 protsendiga.

Samas hoiab Seesam Terje Võrgu kinnitusel 97 protsenti oma aktivatest arvelduskontodel, rikkudes sellega kindlustusseadust, sest seaduse järgi ei ole raha hoidmine arvelduskontol investeering ehk reservi paigutus.

Halduskulud on kõige suuremad Seesam-Elul, kellel need ületavad kogutud preemiaid peaaegu 3,5 korda.

Samuti on suured halduskulud kindlustusseltsi Leks tütarfirmal Aval, ületades kogutud preemiad 1,5 korda.

Mõlema seltsi puhul võib suuri halduskulusid põhjendada Võrgu kinnitusel sellega, et seltsid pole tegevuses veel suurte stardikulude tõttu hoogu sisse saanud ja kogutud preemiate maht on väike.

Investeeringute tulukus oli elukindlustusseltsidest eelmisel aastal parim Polaris-Elul ja Avalil 10%, kõige madalam aga Eesti Kindlustusel -- 4%, mis on tingitud sellest, et suur osa Eesti Kindlustuse investeeringutest on suunatud kinnisvarasse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum