Heitlus Vene nafta transportimise pärast

Et toimetada Siberist gaasi ja naftat maailmaturule, selleks on Vene--Norra ühisfirma Arctic Shipping Services (ASS) asunud välja töötama uue konstruktsiooniga laevatüüpi (DAT -- Double Acting Tanker), mis on tankeri ja jäämurdja hübriidvorm.

ASSi omanikud on Murmansk Shipping Company (49%) ja Nemark (34%), mis omakorda kuulub Neste Shippingile ja Kværner Masa Yardsile.

Barentsi mere ümbruses paiknevad suured nafta- ja gaasileiukohad, mis prognooside kohaselt on võrdväärsed Norra nafta- ja gaasivarudega, on seni hõlvamata. Nende hõlvamiseks on nüüd loodud firma Timan Pechora Company (TPC), mille osanikud on Texaco (30%), Exxon (30%), Amoco Eurasia (20%) ja Norsk Hydro (20%).

Timan Pechora Company on asunud kavandama nafta- ja gaasiterminaali ehk nn Põhjaväravat, kuhu tahetakse Pet?oora leiukohast tõmmata naftajuhe. Edaspidi on naftat ja gaasi kavas transportida ka Obi ja Jenissei jõe suudme kaudu.

Timan Pechora Company osanikest kannab Norsk Hydro hoolt uue terminaaliga seotud transpordisüsteemi arendamise eest.

Kui Venemaa ja Euroopa Liiduga seotud naftafirmad on huvitatud naftajuhtme rajamisest Timaani--Pet?oora leiukohast Läänemere äärde, siis TPCs olevad USA ja Norra osanikud pooldavad Põhjavärava varianti ja laevatransporti.

Barentsi mere idaosa on suurema osa aastast jääga kaetud ning meri on seal suhteliselt madal.

Norralased ja ameeriklased soovivad niisugust lahendust, mis muudaks naftaveo Vene jäälõhkujatest sõltumatuks.

Seetõttu ongi Soomes paiknev Kværner Masa Yardsi laevatehas koostöös Arctic Shipping Services'iga juba mitu aastat tegelnud uue laevatüübi DAT projekteerimisega, kuid seni pole veel praktilise lahenduseni jõutud.

Uus loodav jäämurdjatanker on tunduvalt suurem kui seni Põhja-Jäämerel sõitvad tankerid.

Tankeri kavandatav mahutavus on 120 000 tonni. Nagu arvas Bergeni majandusuurimiskeskuse erinõunik Trond R. Ramsland, on uus tanker valmis kolme-nelja aasta pärast.

Kuna Murmanski piirkonna areng sõltub oluliselt nafta- ja gaasitootmisest saadavatest tuludest, siis on kohalikud võimud erinevalt Vene naftafirmadest ja energeetikaministeeriumist huvitatud nafta laevaga transportimisest ning Pet?enga lahe äärde ümberlaadimisjaama ehitamisest.

Venemaa ministeerium põhjendab oma vastuseisu laevavariandile eelkõige keskkonnakaalutlustega. Kuid Ramslandi sõnul näitavad Vene naftajuhtmete rohked avariid, et torujuhtmelahendus pole sugugi keskkonnasõbralikum. DN