• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elukindlustus

    Pool aastat tagasi üllatasin ühte elukindlustusagenti sellega, et ma pole oma elu kindlustanud. Pidin talle pikalt seletama, miks, kuigi ta mu vastusega kuidagi rahule ei tahtnud jääda, sest elukindlustus olevat jaapanlaste ja ?veitslaste jaoks sama mis leib. Jaapanlane kulutab elukindlustuse peale aastas 1903 dollarit ja ?veitslane 1692 dollarit eestlaste 2 dollari vastu. Kas eestlaste elatustase on peaagu 1000 korda madalam? Ei.
    Elukindlustuse masinavärk ei ole käima läinud seetõttu, et riigikogu pole olnud võimeline välja töötama pensionisüsteemi, mille alusel saaks hakata oma elu kindlustama. Usun, et enamik tänaseid tööinimesi ei ole nõus vanaduspäevil saama praeguses vääringus näiteks 680kroonist abiraha, millega üksnes sooja talve korral on võimalik ära elada.
    Ühiskond vananeb nii kiiresti, et need Lääne pensionisüsteemid, mis baseeruvad riiklikul raha ümberjagamise meetodil, on mitmel pool upakil. Põhjus selles, et maksumaksjaid jääb üha vähemaks, aga penisonitahtjate arv suureneb. Riik peab tagama rahvapensioni, kuid peab looma ka maksusoodustusi elukindlustuslepingute sõlmimiseks.
    Kindlustuspreemiateks minev raha tuleb kiiresti tulumaksust vabastada, tulumaks tasutaks aga raha saamisel, mis õhutab tööandjaid lepinguid sõlmima ja vabastab riigi tülikast hädaliste koormast.
    Riigikogu maadleb pensioniseadustega juba pikka aega. Eelnõusid on esitanud mitu erakonda, kes teineteist mahaviksimises süüdistavad. Sotsiaalminister Toomas Vilosius küll lubas, et mehed panevad pead kokku ja teevad asja ära, aga sinna on see jäänud. Võib-olla peaks iga kodanikku nii lähedalt puudutava seaduse loomiseks kokku kutsuma pensioniseaduse assamblee? Või suudab riigikogu siiski presidendivalimiste järel ka pensioniseaduse vastu võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.