Miljonäre on mitmeid

Sellel aastal kinnitavad kohalikud maksuametid, et suurema osa tuludeklaratsioonide esitanute aastatulud jäävad vahemikku 10 000--50 000 krooni. Kuna kohalikud maksumaksjad peavad oma aruandluse riigi maksuametile esitama 5. augustiks, siis pole täielik statistika eelmise aasta üksikisikute tuludeklaratsioonidest veel koos.

Selgunud on, et üle miljoni kroonist aastatulu on deklareerinud üks maksumaksja Tartus, Pärnus, Läänemaal ja Tartumaal. Ent puudub näiteks Tallinna, Harjumaa ja mitmete teiste maksuametite statistika. Ühtki miljonikroonist aastatulu ei deklareerinud aga Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Paide, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Saaremaa ja Valgamaa maksumaksjad.

Üle miljoni kroonist aastatulu deklareerinutest on mitu korda rohkem neid, kelle aastatulu jääb vahemikku 500 000 krooni kuni üks miljon. Sellesse gruppi mahub näiteks neli maksumaksjat Lääne-Virumaalt, kolm Läänemaalt, kaks Raplamaalt ja Tartumaalt.

Oluliselt on aga kasvanud nende maksumaksjate arv, kelle aastatulud jäävad 100 000 ja 500 000 krooni vahemikku. Näiteks kui 1994. aastal kuulus sellesse gruppi 157 Tartu maksumaksjat, siis 1995. aastal juba 504. Lääne-Virumaal on deklareerinud 100 000--500 000kroonist tulu 171 inimest, Läänemaal 134, Raplamaal 126, Tartumaal 90 ja Valgamaal 52 maksumaksjat. «Jõukus kasvab,» kommenteerib arve Tartumaa maksuameti direktor Lea Otti.

Kohalike maksuametite töötajad nendivad, et inimesed on juba üsna harjunud tuludeklaratsioonide esitamisega. Raplamaa maksuameti direktori asetäitja Reeli Kaarus naerab, et kõige agaramad tuludeklaratsioonide esitajad on siiski need, kel on tulusid tagasi saada.

Üldise tendentsina on aga maksuametitest kadunud järjekorrad, sest enam ei tule inimesed kohale täitmata paberitega. Väheseks on jäänud ka nende arv, kes jätavad tuludeklaratsiooni esitamata. Vaid Lääne-Virumaa maksuameti teenindusosakonna juhataja asetäitja Anne Salak märgib, et võrreldes eelmise aastaga on tuludeklaratsioonide arv vähenenud: «Põllumajanduses anti maksusoodustusi, osa tulust jäi maksuvabaks ja inimesed arvasid, et ei pea siis oma tulusid deklareerima.»

Palju probleeme kaasneb ühisdeklaratsioonide esitamisega. Läänemaa maksuameti peainspektor Laine Pällo toob näiteks juhuseid, kus abikaasad esitavad ühisdeklaratsiooni, ent on tegelikult juba lahutatud.

«Sageli teevad inimesed vigu teadmatusest, sest neid juhendavad firmade raamatupidajad, kelle kvalifikatsioon pole mitte kõige parem,» on kogenud Tartu maksuameti direktori asetäitja Jüri Haamer, kelle sõnutsi tekitab segadusi ühe inimese poolt mitme erineva deklaratsiooni esitamine. Kohtla-Järve maksuameti teenindus-arvestusosakonna juhataja Viive Arike möönab, et enamik maksupettusi ongi just sellega seotud.

Kui näiteks Hiiumaal teevad maksuametnikud kogu töö paberi ja pastakaga, on Valgamaa maksuameti direktor Aavo Hõbe uhke uue võimsa arvutiprogrammi üle, mis paljastab kõik maksupetturid: «Palju on juhtumeid, kus inimesed tahavad 3000 krooni tagasi saada, aga meie kontrollimise tulemusena peavad sama palju hoopis juurde maksma. Pole üksikud sellised juhtumid, kus inimesed on päris ära ehmatanud!»

Ülevaade maksupettustest selgub aasta lõpus, mil on lõpule jõutud deklaratsioonide revideerimisega.