Järvamaa tahab lüüa asendiga

Järvamaa suurim probleem on monomajandus. Peamine majandusharu on põllumajandus, teiste tööstusharude areng on palju tagasihoidlikum.

Sellel on ajaloolised põhjused. Sotsialismi ajal oli põllumajanduse monopol tugeva kaitse all. Kui taheti luua mingit tööstuse kõrvalharu -- kasvõi puidutöökoda -- seisti sellele vastu ka rajoonijuhtide tasandil. «Inimene läheb mul siis ju põllu pealt ära,» protesteeris pea iga kolhoosiesimees.

Kuna riiklike tellimuste ajal olid Järvamaal palgad kõrged, olid ka inimesed rahul. Pilt muutus kardinaalselt pärast üleminekut turumajandusele.

Eestis on kuus väga sarnaste probleemidega maakonda -- sellesse gruppi kuuluvad Jõgeva, Järva, Rapla, Võru, Valga ja Põlva.

Kuigi põllumajandus ei tõota suurt ja kiiret kasumit, on Eestis siiski paar kohta, kus tasub selle majandusharuga tegeleda. Näitena võib tuua endistest kolhoosidest väljakasvanud Väätsa ja Estonia osaühingut.

Majandusteadlaste väidete järgi hakkavad maale tehtud investeeringud ennast tasuma alles seitsme aasta pärast.

Tuleb märkida, et hästi läheb nendel põllumajandusfirmadel, kus juhtimine on järjepidev. Muidugi on eelkõige vaja häid juhte.

Järvamaal on Eesti parimad mullad. Kui põllumajandus ennast üldse kuskil ära tasub, siis ainult siin.

Heade spetsialistide osas valitseb Järvamaal vaakum. Endised juhid, kes olid oma maakonna patrioodid, on jäänud vanaks ja väärilist vahetust sellele põlvkonnale praegu ei ole.

Inimesed ei läinud siit enne ja nüüd ära tööpuuduse pärast. Inimeste äramineku põhjus on seesama monomajandus, mis tõi kaasa ka kultuuri arengu pidurdumise.

Peale heade töötingimuste on inimestel vaja ka veeta vaba aega, saada osa kunstist jne. Rahvakultuurist üksi jääb väheks.

Järvamaal ei ole osatud tänaseni kultuuri õigesti hinnata. Varemalt oli selles osas väga «umbne», viimasel ajal on asi veidi paranenud. Näiteks võib tuua Vargamäe kultuuriüritused.

Üks minu eesmärke on rajada Paidesse Tallinna Vaal-galerii eeskujul kõrgema kultuuri keskus, mille nimi võiks olla Väike Vaal või Vaalapoeg.

Järvamaa suur eelis on tema asend. Siit on igasse Eesti piirkonda ligikaudu 100 kilomeetrit.

Hea asend võib Järvamaa majandust palju edasi viia, samas ei ole seda veel hakatud ära kasutama.

Puhtalt asendi pärast hakkab Aravetele ehitusmaterjalide tehast rajama soome kapitalil põhinev AS Optimix.

Siit Eesti teistesse piirkondadesse toodangut vedades on võimalik transpordikulusid tublisti kärpida. Samuti hoiab Paides oma ladu hulgimüügifirma Baltazar Trading AS.

Lääneriikides on tehaste filiaalid suurlinnadest ligi 100 kilomeetri raadiuses välja viidud.

Minu arvates on Järvamaa selliste filiaalide paiknemiseks sobiv. Järvamaa side ja teedevõrk on heas korras, samuti on tagatud elektri kättesaadavus igas maakonna osas.

Üks minu unistusi on rajada Tallinnast Paideni kiirtee, mis tooks meie hea asendi veelgi rohkem esile.

Ma olen veendunud, et aasta-poolteise pärast on tööstus Järvamaal tänu meie soodsale asendile tänasega võrreldes hoopis rohkem arenenud.

Samuti ei ole kaugeltki ammendatud Mäo risttee võimalused. Minu arvates oleks seal veel ruumi korralikule restoranile, motellile ja miks ka mitte veel ühele bensiinijaamale.

Praegu harrastavad poliitikud ühiselt nutulaulu -- maal on raske elada, maal on õudselt palju igasugust jama, maal õieti ei olegi midagi ja maaelu on vaja kogu aeg turgutada.

Samuti tundub mulle, et maale maamajanduskodade mittetekkimine on samuti poliitikute huvides. Mida vähem on maal informatsiooni, seda kergem on poliitikutel valimistel hääli saada.

Minu arvates traditsioonilised lahendused -- raha andmine, kaitsetollide kehtestamine -- maapiirkondade jaoks ei kõlba. Selle asemel tuleb otsida muid võimalusi maakonna eeliste tutvustamiseks.

Mujal maailmas on enese väljapakkumine palju rohkem levinud kui meil Eestis. Mul õnnestus hiljuti viibida Hannoveris. Seal märgati, et ettevõtlus läheb allamäge, ja linnavalitsus, linna suurim pank ja kohalikud ettevõtted panid ühiselt kokku raha, mida hakati kasutama Hannoveri tutvustamiseks ja müümiseks igal pool maailmas. Väga palju räägiti linna reklaamimisest Singapuris ja Venemaal.

Kui isegi Hannover maadleb selliste probleemidega, siis ma ei kujuta ette, mida peaks tegema meie siin Järvamaal.

Maakonna eeliste esiletoomise eest peab hea seisma eelkõige kohalik omavalitsus ja ka ettevõtjad ise.

Oleks hea, kui maavalitsuses ja omavalitsustes töötaksid kahte liiki inimesed: inspektorid, rutiinse töö tegijad, ja ideedegeneraatorid, projektijuhid, kes uudsete ja ebatraditsiooniliste ideedega aitaksid maakonda investoritele välja pakkuda.

Paraku nõutakse omavalitsuste töötajatelt praegu ainult tuima paberitöö tegemist. Sahista vaikselt ja kuulekalt oma kabinetis ja sellega on kõik korras. Enesetutvustamise tähtsust ei ole Eestis -- ja eriti maakondades -- veel taibatud.

Tallinnas toimunud Järvamaa päeva eesmärk polnud näidata maakonna viletsust ja lunida toetusi, vaid maaelu võimalusi ja atraktiivsemaid külgi esile tuua. Ka maaelu on elujõuline.

Kõige tugevamalt on meil esindatud töötlev tööstus. Edukalt läheb Paide Piimal. Suhteliselt hästi läheb ka ehitus- ja õmblusfirmadel. Hästi töötab Imavere saeveski, mis on viimase aja üks suurimaid investeeringuid Järvamaale. Väikeettevõtetest läheb hästi puidutöötlemisfirmadel.

Uhkust võib tunda valminud kõrgetasemelise hotelli üle. Kui välisinvesteeringute agentuuri spetsialistid mõni aasta tagasi siin käisid, siis nad ütlesid: «Kui te üldse tahate, et siia Järvamaale mingisugust majanduselu tekiks, siis on teil kõigepealt vaja ühte head hotelli.»

Veel arenguvõimalustest rääkides -- minu arvates on Eestis perspektiivikas rapsiõli töötlemine.