Tallinna lennujaama investeeringud tekitavad kahtlusi

Neli kuud tagasi teatas Tallinna lennujaama turustusteenistuse juhataja Priit Jõerüüt, et lennujaama terminaali rekonstrueerimise lõplik projekt valmib juuniks. Rahastajate leidmiseks lubati välja kuulutada ka rahvusvaheline konkurss peatöövõtja selgitamiseks.

Juba siis tunnistas Eesti Lennujaamade haldusnõukogu esimees Mati Prints, et vaatamata läbirääkimistele välispankadega pole suudetud 220 miljoni kroonisele rekonstrueerimisprojektile veel raha leida.

Juunis Eesti Lennujaamad peatöövõtja leidmiseks konkurssi välja ei kuulutanud. Jõerüüt kinnitab nüüd, et sellist kavatsust pole olnudki. Tema sõnul oli juba möödunud aasta lõpus selge, et prantsuse konsultatsioonifirma Sofréavia tehtud eelprojektist saab lõplik projekt alles augusti lõpus.

Möödunud aasta alguses tüliga Eesti Lennujaamade rahandusdirektori kohalt lahkunud Aivar Meldersi sõnul valitses ettevõttes olukord, kus peadirektor Tõnu Mardo oli vaid esinduskuju, kes käis mööda ministeeriume meestega rääkimas, kalal ja saunas. Ettevõtte peaideoloog on Meldersi ütlusel tegelikult turundusjuht Priit Jõerüüt.

«Mardo võis küll omal ajal vene lennukit juhtida, kuid see ei tähenda, et ta oskab majanduslikult nii suurt ettevõtet juhtida,» kahtleb Melders. «Kuigi ma ei välista, et ta viimaste aastate jooksul on töö käigus midagi õppinud,» möönab ta.

Tallinna lennujaama kavandatud, ligi 423 miljonit krooni maksma minevast lennuvälja taastamisest, reisiterminaali rekonstrueerimisest ja pääste- ning soojusteenistuse moderniseerimisest on tänaseks lõpetatud lennuraja taastamine. Selleks saadi riigi garantiiga 128,3 miljonit krooni laenu Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt (EBRD). Eesti riik laenas lennujaamale ise 10 miljonit. Ülejäänud 38 miljonit krooni tuli ettevõtte omavahenditest ja investeerimistoetusena riigilt.

Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma meenutab, et Eesti lennujaamade kontrollimisel 1995. aasta algul tegi riigikontroll vastavad kalkulatsioonid. Nende tulemusel jõuti järeldusele, et ühel heal päeval juhtub Eesti Lennujaamadega nagu Estonian Airiga, kus riigil tuleb laenud enda kanda võtta, räägib Randma.

Meldersi kinnitusel ei suutnud firma tema ametisoleku ajal tasuda EBRD-le isegi laenu intresse, kuigi Eesti Lennujaamade viimaste aastate kasum on paberi peal küündinud 15 miljoni kroonini.

Intressid tasuti Meldersi väitel alles pärast ministeeriumi vahendatud riigieelarvevahendite kättesaamist. Näiteks lennuradade korrashoiu nimetuse all.

Aivar Meldersi ütlusel olid ettevõtte juhtkonnal teede- ja sideministeeriumiga üsna head suhted, mistõttu õnnestus ministeerium alati fakti ette seada: kui raha ei anta, tuleb lennujaam kinni panna või juhtub mingi õnnetus.

«Ministeeriumi miljardise eelarve juures ei ole probleem välja nuiata 10--20 miljonit krooni. Ministeerium jätab lihtsalt raudteel mingi jupi ilma rahata,» räägib Melders.

Samas on ligi 50% Tallinna lennujaama 73,5miljonilisest aastakäibest andev Estonian Air lennujaamale pidevalt võlgu 14--15 miljonit krooni.

Kuigi lennufirma sai aasta alguses valitsuselt 16 miljonit krooni Tallinna lennujaamale võla tasumiseks, on ametist lahkuva peadirektori Toomas Petersoni väitel võlg lennujaamale endiselt üle 10 miljoni krooni. Täpsustatud andmetel 15,5 miljonit krooni.

Priit Jõerüüdi sõnul on Estonian Airil üleminekuaeg ja seetõttu on tema võlgnevused mõistetavad. Samas lisab ta, et Eesti Lennujaamadel on olemas ka must stsenaarium, mis näeb ette tegevuskava Estonian Airi pankroti korral.

Eesti Lennujaamad ei kavatse aga edasistest investeerimisplaanidest loobuda. Jõerüüdi kinnitusel on reisiterminaali hoone rekonstrueerimine lausa hädavajalik.

Lennujaama tehnoloogia on valesti paika pandud, mistõttu inimesed lähevad lennukisse nurgataguseid mööda. Soojust, vett ja elektrit puudutavad kommunikatsioonid vajavad ümberehitamist, vaja on hankida info- ja pagasitöötlussüsteemid, isolatsiooni puudulikkuse tõttu köetakse terminaalis taevast, loetleb Jõerüüt lennujaama puudusi.

Eesti Lennujaamade haldusnõukogu liikme, Eesti lennuliiklusteeninduskeskuse peadirektori Jaan Tamme väitel pole seni projektidele finantseeringuid leitud ja puudub ka täpne finantseerimise ajaplaan.

Meldersi ütlusel on see väga suur ime, kui lennujaam suudab juba tehtud investeeringud tagasi maksta. «Küsimus on tema suhteliselt väikeses käibes. Kui ikka lennukid ei lenda, ei saa teha niivõrd suuri investeeringuid,» leiab Melders.

Jaan Tamme sõnade kohaselt võib küsimus, kas Eesti Lennujaamad suudavad juba tehtud ja veel tehtavad investeeringud tagasi teenida ja tasuda oma laenud, olla õige. «Olen ise kahe tooli peal,» tunnistab Tamm. Eesti Lennujaamade haldusnõukogu liikmena mõistab ta lennujaama soovi näha välja atraktiivsem, et meelitada siia uusi lennufirmasid.

Teisalt on tal Estonian Airi haldusnõukogu liikmena teada samuti lennufirmade protest, kes kardavad, et niivõrd kiire investeerimistempo tõstab lennujaama teenuste hinda.

Estonian Airi erastanud Maersk Airi ja Balti Cresco Investeeringute ASi esindaja Toomas Leisi sõnul on Tallinna lennujaama terminaal üks väheseid kohti, kus pole 5--6 aasta jooksul silmaga nähtavalt midagi muutunud.

Kuna reisijate teenindamist seostatakse eelkõige lennufirmaga, siis on tervitatav, et nüüd terminaal ümber ehitatakse, kiidab Toomas Leis majanaabrite plaane. «Samas ei tohi aga hinge kinni keerata ka vedajatel,» hoiatab ta kohe.

Toomas Leis ei usu Eesti Lennujaamade võimalusse tehtavaid investeeringuid ise tasuda. Tema väitel ei suudaks lennujaam isegi juba praegu maailmatasemel olevate maksude kahekordistamisega investeeringuid tagasi teenida. Seetõttu on selge, et võetavad laenud muutuvad teatud määral riiklikeks investeeringuteks, on Leis kindel.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestemaa on samuti arvamusel, et ei lennujaamal ega riigil investeeringuteks terminaali koheselt raha võtta ei ole. Seega tuleb Tallinna lennujaamal analoogselt lennuraja rekonstrueerimisega võtta riigi garantiiga laenu, lisab ta.

Eesti Lennujaamad peaks Aivar Meldersi sõnade kohaselt teatama, kui palju vajatakse investeeringuteks lisaraha riigilt. «Praegu aga hämatakse, et küll me teenime ja maksame,» on Melders tige.

«Me ei väidagi, et kavatseme tänase käibega laenu võtta,» teatab Jõerüüt. Tema kinnitusel on aga sõlmimisel lepingud, mis tõestavad, kuidas saavutatakse käibe kasv. Eelkõige vajavad Jõerüüdi sõnul suurendamist mittelennundustulud (rent, teenuste vahendamine jne), mis möödunud aastal moodustas käibest viiendiku. «Loomulikult on meie plaanides kahtlejaid, kuid ma arvan, et palju on täna juba saavutatud,» lisab Jõerüüt optimistlikult.