21 juuli 1996

Sügisene erastamislaine

Tähve sõnul peavad kohalike omavalitsuste volikogud kui varade omanikud kõigepealt otsustama, millised mitteeluruumid erastatakse ning millised jäävad linna omandusse. «Ruumide erastamisest tulev tulu on ühekordne, rentimisest tulev stabiilne,» ütles Tähve. Samuti tuleb paika panna erastamise protseduurid, lisas ta.

Tähve hinnangul jõuavad Tallinna linnaosad ettevalmistustega lõpule augustikuu jooksul. Huvi erastamisvõimaluste vastu on seni olnud piisavalt suur, lisas ta.

Riigi elamuameti juristi Kaupo Adleri ütlusel korraldavad linnaosade valitsused kõigepealt enampakkumised mitteeluruumide erastamiseks, pärast seda jääb pindade rentnikule õigus enampakkumise lõpphinnaga ruumid ära osta. Rentniku loobumise korral läheb ostuõigus hoone korteri- või elamuühistule, kui ka ühistu loobub, saab ruumide omanikuks lõpp-pakkumise teinud isik, selgitas ta. Alghinnaga saab mitteeluruume erastada ainult ruume rentiv kunstifond, lisas jurist.

Adleri sõnul peavad kohalikud omavalitsused avalikustama põhjused, miks mingi eluruum otsustati erastada või linna omandusse jätta.

Kinnisvarabüroo Ober Haus peamaakleri Hindrek Leppsalu sõnul on praeguste hindade juures kohalikel omavalitsustel kasulikum mitteeluruume rentimise asemel müüa. Kuna ostetud ruumidega saab teha edasisi tehinguid, on pindade omandamisest huvitatud ka investorid, selgitas peamaakler.

Samuti tagab mitteeluruumide ostmine kindluse edasisteks investeeringuteks, lisas ta.

Enampakkumisel osalemiseks peavad ostjad maksma kuni 1000kroonise lisatasu, mis Leppsalu hinnangul oksjonil osalemise takistuseks ei kujune. Pigem võib pakkujate arvu vähendada oksjoni ebapiisav reklaamimine, mis on kõigi enampakkumiste puudus, hindab ta.

«Linnaosad saavad puudulikust oksjoni reklaamist ise kahju,» ütleb Leppsalu. Tema hinnangul on kesklinnas ja teistes soodsates piirkondades asuvate mitteeluruumide erastada soovijate arv igal juhul suur.

Hetkel kuum