Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA uued sanktsioonid
Esindajatekoda kinnitas sanktsioonid Liibüa ja Iraani vastu kuus päeva pärast TWA lend 800 allakukkumist 230 inimesega pardal, mis õhutas terrorismihirmu Ameerika Ühendriikides. Eelnõu näeb ette Washingtoni väitel terrorismi soosivate Liibüa ja Iraani nafta- ning gaasitootmisse investeerivate välisfirmade karistamise.
Sanktsioone ei rakendata olemasolevate investeeringute suhtes, abinõude teravik on suunatud uute enam kui 40 miljoni dollariliste investeeringute vastu. Seaduse järgi võib firmasid karistada, takistades nende äritegevust USAs, eksporti USAsse, laenamist USA finantsinstitutsioonidelt ning kauplemist USA valitsuse võlakirjadega.
Iraani-Liibüa sanktsioonide majanduslik mõju on suurem kui nn Helms-Burtoni seaduse puhul, mis võimaldab kohtuasjade algatamise Kuubas äri ajavate välisfirmade vastu.
Tegemist on riikidega, mis kontrollivad 10 protsenti maailma naftavarudest ning katavad 5 protsenti Euroopa energiavajadusest. Koos annavad Liibüa ja Iraan 20 protsenti naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) toodangust. Naftakaubanduse häirimine mõjutab vältimatult nõudmise ja pakkumise vahekorda ning seeläbi naftahindu turul.
Euroopa riigid, mille firmad on piirkonda investeerinud suuri summasid, ei viivitanud protestiga. «Oleme kindlalt mõlema seaduse ekstraterritoriaalse olemuse vastu,» ütles ELi kaubandusvoliniku Leon Brittani pressiesindaja.
Euroopa komisjon teatas, et Helms-Burtoni seaduse vastu kavandatavaid vastumeetmeid võidakse laiendada ka USA poolt kavandatavatele uutele sanktsioonidele. REUTER-ÄP-BNS