• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseks prognoosite huvi riiklike väärtpaberite vastu?

    Kui see jutt, et Hoiupank laseb turule Iisraelist ostetud Eesti riigi võlakirjad, vastab tõele, siis tuleb sellest tõesti huvitav projekt.
    Varem või hiljem otsivad ka eraisikutest investorid enda portfelli selliseid suhteliselt vähem riskantseid instrumente, mis toodaksid kindlat intressi. Kindlasti on juba praegu teatud hulk investoreid olemas, kes sooviksid oma portfellis näha sellseid riigi garantiiga võlakirju.
    Ma ei tea praegu nende võlakirjade tingimusi, näiteks mis hinnaga nad müüki tulevad, milliseks kujuneb nende reaalintress jne. See, millise intressiga riik nad välja lasi, on võimalik tagurpidi arvutades teada saada. Mälu järgi, kui kunagi sai arvestada, siis oli see umbes kümme protsenti.
    Nende võlakirjade omapära on veel selles, et kuna nad on dollari baasil, siis tuleb juurde kursirisk. See asjaolu võib juurde meelitada spekuleerijaid. See tähendab, et neil võlakirjadel on mitu sellist tegurit, millest nende hind võib tõusta.
    Praegu on vara nende kohta midagi põhjapanevat öelda, teadmata täpseid tingimusi. Üks asi aga on selge, praegu turult niisugune võlakiri puudub. Tal on eeldusi saada kaubeldavaks, kui kõik tingimused vastavad turu keskmistele näitajatele.
    Võlakirjaturg täieneb jär-jekordse instrumendi võrra. Ei oska öelda, kas nad nüüd kohe ära ostetakse, sest nende maht on ikkagi piisavalt suur, dollarites üle 50 miljoni. Teiselt poolt oleneb ka sellest, kui suures mahus neid üldse turule paisatakse. Mingi osa neist jääb muidugi Hoiupanka.
    Huvi kindlasti selliste võlakirjade vastu on, sest turul need praegu peaaegu puuduvad. On küll 100 000se nominaaliga riigi võlakirjad, mis kunagi Venemaal külmutatud vahendite vastu välja käidi, kuid neid kasutavad praegu pangad oma repotehingutes.
    Huvi suurust ei oska prognoosida, kuid huvi peaks kindlasti tõstma see, et Hoiupank on lubanud võlakirjad splittida ühedollarilisteks. See kindlasti soodustab nendega kauplemist.
    Oluline on, milliseks kujuneb intress. Kui see kujuneb madalaks, nagu see riigi garantiiga võlakirjade puhul ikka on, siis vaevalt et need võlakirjad väikeste, kohalike investorite jaoks väga atratiivseks kujunevad. Turul on tulusamaid instrumente, kuhu oma raha panna. Arvan, et kohalike erainvestorite osa jääb nendega kauplemisel küllaltki tagasihoidlikuks. Võlakirja intress võiks olla pisut suurem, kui suuremate pankade poolt pakutav depomäär, seega alla 10 protsendi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.