Raamatupidajad vajavad oma erialaliitu

Raamatupidamise olukord tänases Eestis on muutunud kahetsusväärseks. Tihe konkurents tööjõuturul on sundinud paljusid, kes veel eile olid raamatupidamisest äärmiselt kaugel, omandama raamatupidaja ameti. Vaid nädal kestvatel kursustel tuleb igal raamatupidajaks tahtjal selgeks saada kõik ametioskused.

Edasi jääb vastsel raamatupidajal üle pakkuda oma teenuseid mitte just kopsaka tasu eest firmadele, kel vajadused raamatupidamisteenuse järele on totaalselt erinevad sõltuvalt alast, millega ettevõte tegeleb, dokumentide kogusest ja käibest, firma töö keerukusest. Samas aga ei saa enamikule vastsetest raamatupidajatest see amet eriti südamelähedaseks. Pole ju saladus, et raamatupidamine on rutiinne töö dokumentide vormistamisel.

Kahjuks puudub paljudel kiirkursustel raamatupidaja ameti omandanutel kindel soov tõsta oma teadmiste taset. Seega tegeleb raamatupidamisega palju ebakompetentseid, täiesti juhuslikke ja vahel lihtsalt erialase hariduseta inimesi.

Ükskõik millises tsiviliseeritud riigis ei luba ükski ettevõtja raamatupidamise juurde diletanti või väheharitud inimest. Meie riigis on see aga täiesti võimalik ühel lihtsal põhjusel: heale spetsialistile on tarvis kõvasti maksta, maksta aga ei taheta ja selleks pole vajadustki. Milleks maksta tuhandeid, kui saab leida raamatupidaja ka 500 krooni eest. Hiljem aga võib ettevõtjal olla lootusetu tekkinud segadusest välja tulla.

Selge see, et kirjeldatud olukord vajab hädasti muutmist. Praegu on tõusnud päevakorda raamatupidajate ühenduse loomine. Olgu see ühendus siis raamatupidajate instituut, liit või ühing.

1990. aastate alguses hakkasid Eestis tekkima raamatupidamisfirmad. Kahjuks mitte alati ei leia klient ühist keelt firmaga, kes ajab tema raamatupidamisasju. Tooksin siinkohal välja peamised põhjused, mis sunnivad kliente oma senisest raamatupidamisfirmast loobuma:

1. Igapäevast kontakt «oma» raamatupidajaga puudub.

2. Raamatupidamisfirmade kõrge professionaalne tase teeb kliendid ettevaatlikuks, seda just kartusest petta saada.

3. Raamatupidamisfirma, kes osutab kliendile raamatupidamisteenust, teebki ainult seda. Klient saab nõuda majandusliku analüüsi tegemist või juriidiliste jms küsimuste lahendamist vaid eraldi tasu eest.

4. Püsikliendid on peaaegu kindlalt veendunud, et raamatupidamisfirma peab suutma vähendada kliendi maksukoormust.

5. Tasumine raamatupidamisfirmale on eriliselt terav probleem. Raamatupidamisfirma peab hoolitsema selle eest, et esmajärjekorras saaksid makstud riigimaksud, siis töötasud, edasi kõigile tarnijatele ja viimasele kohale ses nimistus jääb raamatupidamisfirma.

Sellest tulenevalt jääb raamatupidamisfirma justkui kliendi pantvangiks.

6. Raamatupidamisfirma peaaegu täielik juriidiline kaitsetus, sest mitmetele küsimustele juriidilise käigu andmine on ebaeetiline. Näiteks kaevata kohtusse oma firma klient, kes ei maksa raamatupidamisteenuste eest või teha ettepanek algatada kliendi pankrot, toetudes teadmistele tema majanduslikust seisust või toimetada riiulifirmade mõningaid dokumente kontrollorganitesse.

Tänapäevasesse raamatupidamisfirmasse on koondunud töötajad erialadelt, mis on raamatupidamisega seotud: ökonomistid, raamatupidajad, juristid, analüütikud, finantsistid, pankrotihaldurid, turundusspetsid.

Raamatupidamisfirmal üksi on keeruline toime tulla enda ja oma klientide probleemidega. Vajalikud on struktuuri ja juriidilise staatuse muudatused palju kõrgemal tasemel. Kindlasti tasuvad kaalumist järgnevad ettepanekud

1. Vajalik on luua raamatupidajate register koos kohustusliku raamatupidajate atesteerimisega igal aastal.

2. Vajalik on luua kõrgem õppeasutus spetsialistide koolitamiseks.

3. Vajalik on luua kesk-eriõppeasutus raamatupidajate-tehnikute koolitamiseks.

4. Riigi raamatupidamistoimkond peab välja töötama korra, et litsentseerida raamatupidamisteenuseid osutavad firmad.

5. Vajalik on sätestada raamatupidaja vastutus kriminaalkoodeksis.