Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas keskpäraste sportlaste käimist OMil tasub toetada?
Meie spondeerime Erki Noolt alates 1994. aastast. OMi kuldsponsorina oli meie panus 300 000 krooni.
Enne meie otsust hakata Noolt spondeerima oli tema rahaline seis selline, et mees pidas juba loobumisplaane. Ka tema tulemused polnud siis midagi erilist. Pank aitas teda sel hetkel hea usu peale ja tagantjärele võib tõdeda, et õnneks läks, aga võib ka mitte minna.
See on riigi ja olümpiakomitee otsus, kui palju sportlasi OMile lähetatakse. Kui ikka niipalju raha oli, miks mitte. Mis rahaga see sportlane peab siis treenima ja elama kuni olümpiani, et see kuldmedal sealt ära tuua, kui tõenäoliselt on neid kuldmedalitoojaid Eestil vähe.
Võibki kerkida küsimus, kas katkestajatesse üldse investeerida. Mitmed kauplevad ettevõtted hakkasid Noolt toetama, saades sellest ka ise kasu. Sel juhul spondeeritakse sportlast, kel on mainet ja kes suudab tõsta ka firma mainet. Kui sportlane on seotud niisuguse reklaamiga, siis miks ka mitte teda spondeerida. Johnson reklaamib Nike'i ikka edasi, kuigi OMile ei läinud.
Spondeerime OMil purjetamist. Tegemist on mõnesaja tuhande krooniga.
Keskpärane tulemus ei pruugi tulla keskpäraselt sportlaselt. Me võime muidugi öelda, et maailmas on sportlasi, kes on vähem saavutanud keskpäraseid tulemusi. Enamikul on sageli keskmised tulemused, aga juhtub ka, et mõnel võistlusel tuleb tipptulemus.
Meie eesmärk on toetada purjetamist, et selline spordiala Eestis oleks. Kui Atlantasse poleks olnud purjetajaid lähetada, siis selle ala kandepind kindlasti väheneks. Kui sportlane ei saavuta võistlustel tipptulemust, on see paratamatus.
Eesti peaks mõtlema praegu aastale 2004, sest kõikidel aladel on tekkimas vaakum, mille otseseks põhjuseks on raha. Raha on vaja palju, et osta mõistust, treenereid, korralike sordivahendeid, et inimesi ette valmistada. Meie senine edu põhineb paljuski sellele, et me olime Liidu süsteemi üks osa ja selle kadalipu läbinud sportlane pidi olema nii kõva, et ka tippvõistlustel korralikult esineda. Praegu aga puudub Eestis konkurents. Sportlase motiveeritust see ei tõsta.