5. august 1996 kell 22:00

Inflatsiooniprognoos 1996. aastaks

Tavaliselt mõistetakse inflatsiooni all tarbijahindade tõusu, kuid nagu nimetuski ütleb, mõõdab nimetatud näitaja ainult ühte tüüpi hindade muutumist. Kogu majanduse inflatsiooni mõõdab SKP deflaator, mille väärtust statistikaamet ei avalikusta. Avalikustatakse tarbijahinnaindeksit (THI), tööstuse tootjahinnaindeksit (ToHI), ekspordihinnaindeksit (ExHI) ja ehitushinnaindeksit (EhHI).

Hindade alusindeksid (1994 jaanuar = 1) osutavad sellele, et kõige enam on kasvanud tarbijahinnad. Ehitushinnad on kasvanud ligikaudu samas tempos, mis tuleneb ehituse hindade määramisest vastavalt THI-le. 1995. aastast alates on ToHI kasv olnud aeglasem THI kasvust. Kõige vähem on kasvanud ExHI, kuna see sõltub suuresti eksporditavatest kaupadest.

Kui vaadelda aastainflatsioone, siis ilmneb, et kõikide hinnaindeksite kasv on aeglustunud. Siiski tuleb märkida, et möödunud sügisest alates on THI püsinud enam-vähem ühel tasemel.

Tarbijahindade kasvu aeglustumist pidurdab veel säilinud administratiivselt reguleeritavate hindade vabastamise protsess ning ka veel mitte lõplikult maailmahindade tasemele jõudnud hinnad. Kuni Eesti jõudmiseni läänes ja põhjas asuvate naaberriikide arengutasemele jätkub madalamatest hindadest põhjustatud hinnatõus.

Praegu on siiski olulisem hinnatõusu põhjustaja nn varjatud sektori hindade tõus. Siia kuuluvad reguleeritavad hinnad, mis jätkuvalt hoiavad kõrgel inflatsioonitaseme. Sellised hinnatõusud on aja jooksul muutunud väiksemaks, kuid nad säiluvad veel paari aasta jooksul. Olulisemateks võib nimetada elektri, soojusenergia ja transpordiga seotud hinnatõuse, mis põhjustavad inflatsiooni vahetult ja kaudselt paari kuu jooksul peale ühe või teise hinna tõstmise otsuse vastuvõtmist.

Nii tõi 1. juunist tõstetud elektrienergia hind kaasa THI otsese kasvu juunis (küll äärmiselt vähe), eelkõige kasvas aga tööstuse tootjahinnaindeks (energeetika ja mäetööstuse hinnatõus). Töötleva tööstuse tootjahindade tõus ilmneb tõenäoliselt järgnevatel kuudel. Teadaolevalt võib oodata soojusenergia hinnatõusu sügisel (oktoobris). Kuna Tallinnas jääb sügisene hinnatõus suuremates katlamajades sügisel tulemata, siis võib hinnatõus olla suhteliselt väike, aga põhjustada hinnakasvu järgmise aasta alguses.

Prognoosi kohaselt jääb THI sel aastal küllaltki kõrgeks -- 24--25,5% vahele, ka kõige optimistlikuma hinnangu alusel ei tohiks THI langeda alla 20% (22,5%).

ToHI jaotakse energeetika, mäetööstuse ja töötleva tööstuse tootjahindadeks. Kaks esimest on valdavalt administratiivselt reguleeritavad, mistõttu nende kasvu on raske ennustada. Siiski võib eeldada, et sügisel toimub nende hindade kasv kuni 5%.

Tootjahinnaindeksi esimene prognoos tehti eeldusel, et energeetika hinnaindeks sellel aastal enam ei tõuse, teine prognoos eeldab 5protsendilist hinnatõusu oktoobris seoses kütteperioodi algusega. Lisatud on ka halvima juhu prognoos, mis võib käivituda mitmete ebasoodsate tegurite kokkulangemisel, nt hinnatõusud maailmaturul, konjunktuurimuutused jne (vt. tabel).

Kõige tõenäolisem on, et tootjahinnad kasvavad 1996. aastal 14--15% eelmise aasta suhtes (aasta jooksul kuni 14,5%).

ExHI on olnud küllaltki kõikuv, ka on aegrida oluliselt lühem, mistõttu prognoos võib olla ebatäpne. Selle talve hinnaindeksid osutavad võimalusele, et sesoonsuse osas on toimunud nihe -- hinnatõus toimub eelnevate aastatega võrreldes paar kuud varem.

Juba mitu kuud on täheldatav ekspordihindade langemine. Prognoosi kohaselt kasvaksid ekspordihinnad eelmise aasta suhtes umbes 11--12,5% (aasta jooksul 6--7%, minimaalselt 4,2%).

Kokkuvõttes säilitab THI sellel aastal veel küllaltki kõrge taseme (22--25,5%), ToHI ja ExHI aga langevad oluliselt, oodata tasub EhHI langust umbes 15% peale.

Hetkel kuum