• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste laenamine saab seadusliku piiri

    Seaduseelnõu kohaselt võivad omavalitsuse laenud ja nende tagasimaksmine hõlmata 75% omavalitsuse jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest.
    Samal aastal võetavate laenude ning laenulepingutest tulenevate muude kulude kogusumma ei või ületada 15% jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
    Tagasimakstavad summad omakorda ei või olla suuremad 20 protsendist jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
    Praegu kehtiva valla- ja linnaeelarveseaduse kohaselt reguleerib omavalitsuste laenamist vaid paragrahv, mille kohaselt ei tohi võetud laenud ja laenuintressid ühelgi eelarveaastal ületada 20% aastaeelarve tuludest.
    Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul on seaduseelnõu praegu kooskõlastamisringil.
    Narva linnapea Raivo Murdi, Viljandi linnapea Andres Soosaare ja Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri sõnul linna- ja vallavalitsusteni kavandatav seadus veel jõudnud ei ole.
    Soosaar oli nõus, et omavalitsustele praegu lubatud laenumaht võib olla liiga suur, kuid samas ei tohiks seda ka liiga äkki muuta.
    Eesti linnade liidu tegevdirektori Tiit Kirsi sõnul on liit seaduseelnõuga tutvunud, kuid mingist vastuvõetavast dokumendist on veel vara rääkida.
    Kavandatav seadus on liiga Tallinna-keskne, ütles Kirss. Väikestelt valdadelt, kelle eelarved on ühest kolme miljonini, võetakse sellise seadusega võimalus mõningaid eluliselt vajalikke töid teostada, lisas ta.
    «On tõenäoline, et sellisel kujul seadust vastu ei võeta,» kinnitas Kirss. Järgmine omavalitsusliitude ja valitsuse läbirääkimiste voor on 20. augustil, seal arutatakse ka käesolevat seadust.
    IMFi memorandumist tulenev kavandatav valitsuse selgesõnaline otsus omavalitsuse laenude mittegaranteerimise kohta on õige, märkis Kirss samas.
    Omavalitsuste rohkearvuliste võlakirjaemissioonide korraldajad, Eesti kommertspangad kiitsid kavandatava seaduse muudatuse heaks.
    Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide juhtimise osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et maksujõuliste omavalitsuste loetelu, kelle võlakirjaemissioone korraldada, on praegu Eestis väga lühike.
    « Loodan, et seadus tuleb piisavalt karm. Laenusaamise taga ei tohi seista inimesed, kes sisuliselt millegi eest ei vastuta, « lisas ta.
    Valitsus peab seaduse riigikogule esitama 15. septembriks.
    Siseministeerium jättis eelarve kooskõlastamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.