Seaduseelnõu kohaselt võivad omavalitsuse laenud ja nende tagasimaksmine hõlmata 75% omavalitsuse jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest.
Samal aastal võetavate laenude ning laenulepingutest tulenevate muude kulude kogusumma ei või ületada 15% jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
Tagasimakstavad summad omakorda ei või olla suuremad 20 protsendist jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
Praegu kehtiva valla- ja linnaeelarveseaduse kohaselt reguleerib omavalitsuste laenamist vaid paragrahv, mille kohaselt ei tohi võetud laenud ja laenuintressid ühelgi eelarveaastal ületada 20% aastaeelarve tuludest.
Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul on seaduseelnõu praegu kooskõlastamisringil.
Narva linnapea Raivo Murdi, Viljandi linnapea Andres Soosaare ja Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri sõnul linna- ja vallavalitsusteni kavandatav seadus veel jõudnud ei ole.
Soosaar oli nõus, et omavalitsustele praegu lubatud laenumaht võib olla liiga suur, kuid samas ei tohiks seda ka liiga äkki muuta.
Eesti linnade liidu tegevdirektori Tiit Kirsi sõnul on liit seaduseelnõuga tutvunud, kuid mingist vastuvõetavast dokumendist on veel vara rääkida.
Kavandatav seadus on liiga Tallinna-keskne, ütles Kirss. Väikestelt valdadelt, kelle eelarved on ühest kolme miljonini, võetakse sellise seadusega võimalus mõningaid eluliselt vajalikke töid teostada, lisas ta.
«On tõenäoline, et sellisel kujul seadust vastu ei võeta,» kinnitas Kirss. Järgmine omavalitsusliitude ja valitsuse läbirääkimiste voor on 20. augustil, seal arutatakse ka käesolevat seadust.
IMFi memorandumist tulenev kavandatav valitsuse selgesõnaline otsus omavalitsuse laenude mittegaranteerimise kohta on õige, märkis Kirss samas.
Omavalitsuste rohkearvuliste võlakirjaemissioonide korraldajad, Eesti kommertspangad kiitsid kavandatava seaduse muudatuse heaks.
Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide juhtimise osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et maksujõuliste omavalitsuste loetelu, kelle võlakirjaemissioone korraldada, on praegu Eestis väga lühike.
« Loodan, et seadus tuleb piisavalt karm. Laenusaamise taga ei tohi seista inimesed, kes sisuliselt millegi eest ei vastuta, « lisas ta.
Valitsus peab seaduse riigikogule esitama 15. septembriks.
Siseministeerium jättis eelarve kooskõlastamata.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele