Poliitikud pakuvad teist suve järjest ajakirjanikele kriitikanoolte lennutamise võimalust. Tänavu seadsid end märklauaks riigikogujad käibemaksuseaduse muutmisega. Möödunud suve kuumusega jäid noolterahe alla ministrid, kes üritasid võidelda korruptsiooniga, seadustades kingituste vastuvõtmise.

Mõlemad otsused pälvisid ajakirjanduse tähelepanu ja tingisid peaminister Tiit Vähi kiire reageeringu, et tehtud viga tuleb parandada enne suvesooja jahenemist. Nii tuleb riigikogul nädala pärast asuda äsja vastu-võetud seadust taas kohendama.

Huvitavaid paralleele saab mõlema juhtumi korral tõmmata asjaosaliste reaktsiooni kohta pärast esimese kõrbelõhna nuusutamist. Nii mullu suvel kui tänavu oli lugeda kahetsevaid arvamusi, et otsustajad soovisid parimat, ent mingil moel on kahe silma vahele jäänud oluline detail. Ons see tingitud suvekuumusest või mõnest muust segavast tegurist, teavad asjaosalised ilmselt ise paremini.

Ideaalis peaksid kõik sadakond riigikogu liiget võrdselt aru saama kõigist hääletamisele pandavatest seaduseelnõudest. «Seda virna pole keegi võimeline läbi närima,» on kommenteerinud reformierakondlane Jürgen Ligi. Talle on raske vastu vaielda.

Ettevaatlikuks muudab aga asjaolu, et kõik seaduseelnõud läbivad komisjoni, kuhu kuuluvad iga fraktsiooni selle ala parimad asjatundjad. Komisjonides peaks iga eelnõu nii lahti harutatama, et kivi kivi peale ei jää ja tagantjärele kahetsemist vaja poleks. Kui aga mõni hääletaja seekord aru ei saanud, mille poolt või vastu ta kätt tõstis, on fraktsiooni koosolekul ilmselt järeleaitamistund ära jäänud. Seega võib järeldada, et mitte kõik riigikogujad pole oma palga väljateenimisel palehigis rüganud, nagu seda nendelt loota tahaks.