• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 09.08.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Epeksi mahlad ei pääse Ukraina

ASi Epeks Tootmine peadirektori Tarmo Kõuhkna sõnul ei väljastata neile päritolusertifikaati EUR1, kuna nad ei olevat piisavalt töödelnud oma Brasiiliast ja Filipiinidelt pärit toorainet.
Põhjuseks on vabakaubanduslepingu tingimus, millega peavad Eestisse ostetava ja siit edasimüüdava kauba tollikoodid erinema vähemalt nelja viimase arvu võrra kümnest, Epeksi mahladel on erinevus kõigest kolm numbrit. Loogika on selles, et mida rohkem numbrid üksteisest erinevad, seda suurema töö on tooraine töötlemisel teinud Eesti ettevõte, selgitas Kõuhkna.
«Kui me teeksime apelsinimahla kontsentraadist puskarit, siis see kood muutuks ning me saaksime müüa tollivabalt,» rääkis Kõuhkna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Täiesti võimalik oleks meil müüa Ukraina sada tonni mahla kuus, kolm klienti on aga praeguseks juba ära langenud,» lausus Kõuhkna sertifikaadi puudumisest tekkinud segadusi kirjeldades.
Tema ütlusel ei saa Epeks oma mahlu tollivabalt müüa ka mujale Euroopasse, kuna seal ei aktsepteerita kolmandatest maadest pärit toorainet.
ASi Ösel Foods kommertsdirektor Heiki Tuul möönis aga, et nemad toovad oma kontsentraadid Hollandist, Taanist ja Saksamaalt ning neile on väljastatud EUR1-sertifikaat.
Öseli esindaja sõnul ei müü nende ettevõte aga oma toodangut suurtes kogustes Ukraina seetõttu, et sealne elanikkond ei ole piisavalt ostuvõimeline ning konkurendid on turu kaubaga üle ujutanud.
ASi Epeks Tootmine kuue kuu netokäive ulatub 16,9 miljoni kroonini, kasum oli esimesel poolaastal 1,46 miljonit krooni.
Kogu 400tonnisest kuutoodangust ekspordib Epeks Tootmine 20--30 protsenti Moskvasse, ülejäänu turustatakse Eestis.
Viimati müüs ettevõte Ukrainasse 20 tonni mahlasid juulikuus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele