ASi Epeks Tootmine peadirektori Tarmo Kõuhkna sõnul ei väljastata neile päritolusertifikaati EUR1, kuna nad ei olevat piisavalt töödelnud oma Brasiiliast ja Filipiinidelt pärit toorainet.

Põhjuseks on vabakaubanduslepingu tingimus, millega peavad Eestisse ostetava ja siit edasimüüdava kauba tollikoodid erinema vähemalt nelja viimase arvu võrra kümnest, Epeksi mahladel on erinevus kõigest kolm numbrit. Loogika on selles, et mida rohkem numbrid üksteisest erinevad, seda suurema töö on tooraine töötlemisel teinud Eesti ettevõte, selgitas Kõuhkna.

«Kui me teeksime apelsinimahla kontsentraadist puskarit, siis see kood muutuks ning me saaksime müüa tollivabalt,» rääkis Kõuhkna.

«Täiesti võimalik oleks meil müüa Ukraina sada tonni mahla kuus, kolm klienti on aga praeguseks juba ära langenud,» lausus Kõuhkna sertifikaadi puudumisest tekkinud segadusi kirjeldades.

Tema ütlusel ei saa Epeks oma mahlu tollivabalt müüa ka mujale Euroopasse, kuna seal ei aktsepteerita kolmandatest maadest pärit toorainet.

ASi Ösel Foods kommertsdirektor Heiki Tuul möönis aga, et nemad toovad oma kontsentraadid Hollandist, Taanist ja Saksamaalt ning neile on väljastatud EUR1-sertifikaat.

Öseli esindaja sõnul ei müü nende ettevõte aga oma toodangut suurtes kogustes Ukraina seetõttu, et sealne elanikkond ei ole piisavalt ostuvõimeline ning konkurendid on turu kaubaga üle ujutanud.

ASi Epeks Tootmine kuue kuu netokäive ulatub 16,9 miljoni kroonini, kasum oli esimesel poolaastal 1,46 miljonit krooni.

Kogu 400tonnisest kuutoodangust ekspordib Epeks Tootmine 20--30 protsenti Moskvasse, ülejäänu turustatakse Eestis.

Viimati müüs ettevõte Ukrainasse 20 tonni mahlasid juulikuus.