Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia hakkab Venemaale elektrit müüma

    Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse ütles, et Venemaalt tarnitud põlevkivist toodetud elektrienergia eksporditakse 100 protsenti tagasi Venemaale. Elektri eest tasumine toimub kõvas rahas, lisas ta.
    Lepingut garanteerinud Eesti Gaas abistab firma peadirektor Aarne Saare sõnul juhul, kui Eesti Energial jääb raha saamata, Eesti ja Venemaa vahelistes arveldustes tasaarvelduste tegemisega.
    Lehtse kinnitusel suureneb tänu reedel sõlmitud lepingule elektrienergia eksport kaks korda. Eelmisel aastal eksportis Eesti Energia elektrit 1004 GWh. Sellel aastal on Eesti Energial õnnestunud elektrit eksportida ainult Lätti.
    Lehtse rääkis, et koostöölepingust tingituna suureneb Eesti Energia toodangumaht ja praegu reservis olevad seadmed saavad tööd. Samuti kindlustatakse Narvas asuva Balti elektrijaama töötajad tööga ja paraneb Eesti ekspordibilanss ning tööd saab juurde ka RE Eesti Raudtee, lausus Lehtse.
    Leningradslanetsi peadi-rektori Grigori Fraimani sõnul on leping tähtis ka Slantsõ linna kaevuritele, sest nüüd muutub selles piirkonnas põlevkivi kaevandamine stabiilsemaks.
    Uudisteagentuuri BNS andmeil langes mullu Slantsõ tööstuse toodang 62% võrra ja linnas oli raskusi töötajatele palkade välja maksmisega.
    Pärast seda, kui Eesti Energia katkestas selle aasta alguses põlevkivi tarnimise Slantsõst, jäi tööta 90 protsenti linna kaevuritest.
    Koostöökokkulepe kahe firma vahel sõlmiti aastani 2000, kuid igaks aastaks sõlmitakse eraldi lepingud tarnitavate koguste ja hinna suhtes. Sel aastal tarnib Eesti Energia Venemaalt põlevkivi 2 miljonit tonni ja müüb vastu elektrienergiat 1,2 miljardit KWh.
    Venemaale müüdava elektrienergia hinnast arvestatakse maha põlevkivi hind, kõik ülejäänud elektrienergia tootmisega seotud kulud maksab kinni Venemaa.
    Millise hinnaga Eesti Energia Venemaalt põlevkivi ostab ja millise hinnaga elekter vastu müüakse, ei olnud lepingupartnerid nõus avalikustama.
    Eesti Energia ja Leningradslanets on teinud koostööd ka varasematel aastatel, kuid siis oli tegemist bartertehingutega.
    Bartertehingu vastu protesteeris aktiivselt RE Eesti Põlevkivi, kes pidas nimetatud koostööd kahjulikuks Eesti kaevuritele.
    Nii Lehtse kui ka Fraiman kinnitasid, et kahe firma vahel sõlmitud koostöökokkulepe ei kahjusta Eesti Põlevkivi huve, kuna Leningradslanetsi kaevandatavat põlevkivi kasutatakse ainult Venemaale elektri tootmiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.