Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ökoloogiline toit sobib hästi ekspordiks
Eesti biodünaamiline ühing on välja töötanud ökoloogilise toidu seaduseelnõu. Ökoloogilise toidu seadus on vajalik usalduse süvendamiseks Eesti ökoloogilise toidu suhtes välisriikides.
Ökoloogiline tootmisviis kui majandustegevuse viis toimib juba praegu sajaprotsendiliselt erainitsiatiivina. Ökoloogilist tootmist on ka praegu võimalik teostada seaduslikul alusel -- lähtudes kaubamärgi seadusest, kuid see töötab rahuldavalt vaid siseriiklikus ulatuses.
Seadus looks aluse eraettevõtjatele, kes soovivad rakendada mingit konkreetset tootmisviisi (ökoloogiline, biodünaamiline). Vastavalt seadusele oleks organisatsioon kohustatud registreerima oma kaubamärgi, kehtestama kaubamärgi tootmisviisi eeskirjad, korraldama koolitusüritusi, looma nõustamisteenuse ja väljastama tootmisviisi juhendavat teabematerjali.
Kui analüüsida põllumajandusturgu väljaspool Eestit, siis järjest märkimisväärsemaks on muutumas ökoloogilise toodangu turg, kusjuures sellel turul, erinevalt konventsionaalselt toodetust, puuduvad täna koguselised impordipiirangud. Probleemiks ökotoidu ekspordil on kujunenud vastava tootmisviisi realiseerimine ja kõrvalekaldumisteta järgimise usutavus.
Selle seaduseelnõu autorid on seisukohal, et Eesti tänasest tegelikkusest lähtudes oleks kõige reaalsem ja efektiivsem ökotoidule välismaal usalduse saavutamise lahend kehtestada ökotoidu seadus ja sellest lähtudes korraldada olemasolevatest inspektsioonidest lähtuv riiklik kontroll toodangu üle.
Ökoloogilise toidu kvaliteedi kontrolli eripäraks maailmas ja eriti Euroopa riikides on kujunenud tavapärasest kontrollist erinev süsteem, mis baseerub tootmiseks kasutatava maa ja tootmistingimuste väga põhjalikul uuringul ehk nn lähtemomendi täpses fikseerimisel.
Puuduste kõrvaldamiseks ja vajaliku keskkonna loomiseks on ette nähtud vähemalt kahe aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul puudused kõrvaldatakse ja täidetakse ettekirjutused, pärast seda on võimalik ettevõttele omistada ökoloogiline kaubamärk. Edasine kontroll kontsentreerub tootmisprotsessi kontrollimisele ja ökotoitu ennast kontrollitakse vaid erandkorras mingi kahtluse tekkides.
Selge ülevaate omamiseks ja võimalike võltsingute vältimiseks asutab organisatsioon märgiregistri. Igal tootjal on kohustus deklareerida aasta planeeritav tootmismaht ja esitada märgi eeskirjadega kehtestatud vormis sertifikaat igast ettevõttest väljamüüdud kaubapartiist. Need sertifikaadid kogutakse kokku märgiregistrisse.
Märgiregistri ülesanne on tagada ülevaade toodetud ja realisatsiooni käigus laiali jaotatud toodangust ning välistada võimalikud võltsingud, kus tavapäraselt toodetud toodangut realiseeritakse ökotoiduna.
Riigikogu poolt kehtestatavat ökoloogilise toidu seadust täiendab praktilises tegevuses ka praegu kehtiv ÖKO märgi eeskiri, mis sätestab selle kaubamärgi all realiseeritava toidu käitlemiseks lubatud tehnoloogiad tema üksikasjades ja lisaks loetleb üles ökotoidu käitlemisel kasutamiseks lubatud lisandid, seda nii põllumajanduslikus tootmises kui ka saaduste käitlemisel.
Oluline on, et nii seaduseelnõu kui ka ÖKO märgi eeskirjad on koostatud lähtudes praegu kehtivatest Euroopa direktiividest ja rahvusvahelise orgaaanilise põllumajandusliikumise föderatsiooni (IFOAM) poolt kehtestatud eeskirjadest ning vastavad seega Euroopa Liidu standarditele.