• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade aktsiad edestavad seni veel tootjate aktsiaid

    Äripäeva aktsiaindeks on tõusnud aasta alguse 143,12 punktilt 293,73 punktile 12. augustil, s.o rohkem kui kaks korda. Indeksi, ühtlasi kodumaise aktsiaturu tipptase -- 322,02 punkti -- jäi siiski börsieelsesse perioodi, 15. maisse 1996.
    Äripäeva aktsiaindeksisse kuuluvad praegu üheksa ettevõtte aktsiad: Hansapank, Tallinna kaubamaja, Saku õlletehas, Hoiupank, Forekspank, Tallinna Pank, Ühispank, Norma ja Tallinna farmaatsiatehas. Kõigi nende ettevõtete aktsiad on jõudnud järelturule ning iga ettevõtte turuväärtus on üle 100 miljoni krooni, mis on ka Äripäeva indeksisse arvamise tingimusteks. (Küllalt lähedale, 94 miljoni kroonini on jõudnud Kalevi aktsia.) Kuidas on aga käitunud iga üksik aktsia võrreldes turu keskmisega?
    Kui lugeda aktsiate suhtelised hinnad 2. jaanuaril 1996 kõik võrdseks ja ühtlasi võrdseks indeksi väärtusega, on võimalik jälgida n-ö iga aktsia käekäiku võrreldes teistega ja võrreldes turu keskmisega. (Tulemus on sama, kui lugeda, et 1996. a algus = 100%).
    Järjekorras esimesed olid indeksis Hansapanga, Tallinna kaubamaja ja Saku õlletehase aktsiad. Pidevalt on keskmisest tasemest ees Hansapanga aktsia. Tõusuperioodil on see ka loomulik -- on ju Hansapanga osa väärtpaberiturul ja kaal indeksites suurim.
    Tõusudel on Hansapank vedanud, ent langustel pole hoogu allapoole õnneks juurde lükanud. Kaubamaja ja Saku õlletehase aktsiad pole keskmisega sammu pidanud. Kaubamaja aktsia hind on alates aprillist praktiliselt samal tasemel, Saku õlletehase aktsia on aga alates maist pööranud kerge languse suunas. Kaubamaja avaldab regulaarselt oma majandustulemusi, ent Saku õlletehas on otsustanud oma seisud avalikustada ainult kord aastas. Investorite pideva huvi ülalhoidmiseks on sellest ilmselt vähe. Kuid seda suurem buum võib tekkida aastavahetusel.
    Nn teises eshelonis lisandusid Äripäeva indeksisse Hoiupank, Tallinna Pank ja Forekspank. Need kolm pangaaktsiat paistavad silma sarnase mustri poolest. Eriti kiiresti kerkis ühinemisootel, millest investorid siis veel ei teadnud, Hoiupanga aktsia. Kuid ka tagasilangus, mis juunis oli üldine, oli Hoiupangal tunduvalt järsem. Nende näitajate alusel võib Hoiupanga aktsiat lugeda mõnevõrra riskantsemaks: suured tõusud ja suured langused käivad käsikäes.
    Üks endine Tallinna Panga aktsia või 20 fondiemissiooni ja splitijärgset aktsiat tõusid samuti kiiresti, kuni järgnes üsna järsk tagasilangus. Investorid siiski ei uskunud, et asi oleks tõsine ja ruttasid paari päeva pärast Tallinna Panga ja Hoiupanga aktsiaid ostma. Forekspanga aktsia, mis oli juba varem tugevasti tõusnud, allus tõusudele-langustele vähem, nii nagu Hansapanga aktsiagi.
    Järgmistena lisandusid indeksisse Norma, Ühispank ja farmaatsiatehas. Norma aktsia on tõusnud suhteliselt vähe, vähem kui turu keskmine. Ühispanga aktsia on teinud läbi kaks järsku tõusu ja tagasilangust, edestades siiski turu keskmist. Tallinna farmaatsiatehase aktsia on järelturul olnud lühikest aega, ent noteeringud on liikunud tõusvas joones.
    Farmaatsiatehase aktsiale mõjub kindlasti ergutavalt välisbörside kogemus, kus parimad aktsiad -- Astra, Glaxo Wellcome, Pharmacia & Upjohn, Schering jt -- kuuluvad just farmaatsiasektorisse.
    Nagu toodud graafikutelt näha, pole ükski aktsia aasta algusega võrreldes miinuses. Siiski on vahe kõige enam tõusnud ja kõige vähem tõusnud aktsia vahel suur. Seega -- valige õige aktsia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.