• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 14.08.96, 01:00

Pankade aktsiad edestavad seni veel tootjate aktsiaid

Äripäeva aktsiaindeks on tõusnud aasta alguse 143,12 punktilt 293,73 punktile 12. augustil, s.o rohkem kui kaks korda. Indeksi, ühtlasi kodumaise aktsiaturu tipptase -- 322,02 punkti -- jäi siiski börsieelsesse perioodi, 15. maisse 1996.
Äripäeva aktsiaindeksisse kuuluvad praegu üheksa ettevõtte aktsiad: Hansapank, Tallinna kaubamaja, Saku õlletehas, Hoiupank, Forekspank, Tallinna Pank, Ühispank, Norma ja Tallinna farmaatsiatehas. Kõigi nende ettevõtete aktsiad on jõudnud järelturule ning iga ettevõtte turuväärtus on üle 100 miljoni krooni, mis on ka Äripäeva indeksisse arvamise tingimusteks. (Küllalt lähedale, 94 miljoni kroonini on jõudnud Kalevi aktsia.) Kuidas on aga käitunud iga üksik aktsia võrreldes turu keskmisega?
Kui lugeda aktsiate suhtelised hinnad 2. jaanuaril 1996 kõik võrdseks ja ühtlasi võrdseks indeksi väärtusega, on võimalik jälgida n-ö iga aktsia käekäiku võrreldes teistega ja võrreldes turu keskmisega. (Tulemus on sama, kui lugeda, et 1996. a algus = 100%).
Järjekorras esimesed olid indeksis Hansapanga, Tallinna kaubamaja ja Saku õlletehase aktsiad. Pidevalt on keskmisest tasemest ees Hansapanga aktsia. Tõusuperioodil on see ka loomulik -- on ju Hansapanga osa väärtpaberiturul ja kaal indeksites suurim.
Tõusudel on Hansapank vedanud, ent langustel pole hoogu allapoole õnneks juurde lükanud. Kaubamaja ja Saku õlletehase aktsiad pole keskmisega sammu pidanud. Kaubamaja aktsia hind on alates aprillist praktiliselt samal tasemel, Saku õlletehase aktsia on aga alates maist pööranud kerge languse suunas. Kaubamaja avaldab regulaarselt oma majandustulemusi, ent Saku õlletehas on otsustanud oma seisud avalikustada ainult kord aastas. Investorite pideva huvi ülalhoidmiseks on sellest ilmselt vähe. Kuid seda suurem buum võib tekkida aastavahetusel.
Nn teises eshelonis lisandusid Äripäeva indeksisse Hoiupank, Tallinna Pank ja Forekspank. Need kolm pangaaktsiat paistavad silma sarnase mustri poolest. Eriti kiiresti kerkis ühinemisootel, millest investorid siis veel ei teadnud, Hoiupanga aktsia. Kuid ka tagasilangus, mis juunis oli üldine, oli Hoiupangal tunduvalt järsem. Nende näitajate alusel võib Hoiupanga aktsiat lugeda mõnevõrra riskantsemaks: suured tõusud ja suured langused käivad käsikäes.
Üks endine Tallinna Panga aktsia või 20 fondiemissiooni ja splitijärgset aktsiat tõusid samuti kiiresti, kuni järgnes üsna järsk tagasilangus. Investorid siiski ei uskunud, et asi oleks tõsine ja ruttasid paari päeva pärast Tallinna Panga ja Hoiupanga aktsiaid ostma. Forekspanga aktsia, mis oli juba varem tugevasti tõusnud, allus tõusudele-langustele vähem, nii nagu Hansapanga aktsiagi.
Järgmistena lisandusid indeksisse Norma, Ühispank ja farmaatsiatehas. Norma aktsia on tõusnud suhteliselt vähe, vähem kui turu keskmine. Ühispanga aktsia on teinud läbi kaks järsku tõusu ja tagasilangust, edestades siiski turu keskmist. Tallinna farmaatsiatehase aktsia on järelturul olnud lühikest aega, ent noteeringud on liikunud tõusvas joones.
Farmaatsiatehase aktsiale mõjub kindlasti ergutavalt välisbörside kogemus, kus parimad aktsiad -- Astra, Glaxo Wellcome, Pharmacia & Upjohn, Schering jt -- kuuluvad just farmaatsiasektorisse.
Nagu toodud graafikutelt näha, pole ükski aktsia aasta algusega võrreldes miinuses. Siiski on vahe kõige enam tõusnud ja kõige vähem tõusnud aktsia vahel suur. Seega -- valige õige aktsia.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele