Aktsiate avalikul müügil kasutusele ka kroon?

«Selline variant tuleb kõne alla suurettevõtete puhul, kus müügiperioodiks võib-olla ei suudeta mobiliseerida piisavalt erastamisväärtpabereid ja ettevõtted läheksid müüki liiga odavalt,» rääkis Kruus. «Siis on võimalik kombineeritud variant, et osta saaks ka raha eest. Pole välistatud, et mõne välismaise börsi kaudu ka osa aktsiaid müüakse. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt tuleb selline variant kasutusele 1998. aastal. Enne peaksid selginema need skeemid, kes saavad suurettevõtete tuumikinvestoriteks ja milliseks kujuneb nende ettevõtete tulevik.»

EstIB-Talinvesti Varahalduse ASi juhatuse esimees Sten Soosaar suhtuks sellisesse muudatusse positiivselt.

«Tegelikult teeb see asja lihtsamaks,» kinnitas Soosaar. «On väga palju investoreid, kes investeerivad EVPsid, kuid on ka neid, kes ostavad turult EVPsid, et osaleda aktsiate avalikel müükidel. Viimased ei suuda tihti vajalikul hulgal EVPsid kokku osta. Kirjeldatud muudatuse tõttu EVP-kaubandus küll väheneks, kuid eeskätt infrastruktuuriettevõtete puhul oleks see tervitatav.»

Aktsiate avaliku müügi teel on erastamisagentuur müünud 26 Eesti ettevõtte riigile kuuluvaid aktsiaid kokku 1 029 151 821 krooni eest. Enim EVPsid kustutatakse ASi Norma (318,6 mln) ja ASi Kalev (264,7 mln) aktsiate avalikel müükidel.

Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ASi direktori Martti Kuldma sõnul kaubeldakse praktiliselt kõigi nende aktsiatega, kuid turukõlbulikeks ehk vabalt kaubeldavateks on neist saanud vaid kuus.

«Ettevõtte turuväärtus peaks olema ligi 100 miljonit krooni, et ta oleks vabalt kaubeldav järelturul,» lisas Kuldma. «Muidugi on ka erandeid, nagu farmaatsiatehas ja Eesti Näitused, mille puhul on tegemist perspektiivikate ettevõtetega. Käimasolevast aktsiate avaliku müügi voorust peaks tõenäoliselt kaubeldavaks muutuma Rakvere lihakombinaat. Tootsi Turvast võiks ehk võrrelda farmaatsiatehasega, mis võib muutuda perspektiivseks.»

«Ettevõtteid on järelturule jõudnud siiski liiga vähe, mis kahandab loomulikult võimalike investorite optimismi,» lisas Soosaar. «Meie kui suurinvestor oleme ettevõtete taustaga kursis, kuid väikeinvestoritest on küll tihti kahju, sest nad ei tea, mida ostavad.» Martin Kruusi sõnul on aktsiate avalike müükide käigus müüdud ka ebasobilikke ettevõtteid.

«Otsused tehti 1995. aasta esimesel poolel eesmärgiga leida kattevara EVPdele,» rääkis Kruus. «Nende hulka sattus igasuguseid ettevõtteid, ka selliseid, mis ei peaks sinna kuuluma ehk mis on väiksed ja tundmatud. Vaatamata sellele on kõik voorud olnud edukad.»

1.--23. augustini kestab järjekordne, arvult kaheksas aktsiate avaliku müügi voor. Müügil on 29 protsenti Rakvere lihakombinaadi, 24 protsenti Esteli, 25 protsenti Rakvere metsamajandi, 24 protsenti Tamsalu EPT ja 49 protsenti Tootsi Turba aktsiatest. Erastamisagentuur loodab käimasolevas voorus kustutada 250--300 miljonit EVP-krooni.

Eesti Ühispanga väärtpaberite osakonna juhataja Anti Arusaare sõnul on selle vooru vastu tuntud seni väga vähe huvi.

«Kas on see tingitud suvest või infopuudusest, kuid selles voorus on inimeste huvi olnud tõesti väga väike,» tõdes Arusaar. «Paljud inimesed aga müüvad oma EVPd lihtsalt maha. Investeerijaid ja müüjaid on enam-vähem ühepalju.»

Arvestades, et seniajani on aktsiate avalikel müükidel 70 protsenti aktsiatest omandanud juriidilised isikud, oleneb vooru edukus siiski suurematest pakkujatest.

Sten Soosaar kinnitab, et kindlasti osalevad pooleliolevas voorus investeerimisfondid, kuid nad teevad oma pakkumuse viimastel päevadel. «Osaleme kindlasti, sest iga investeerimisportfell tahab täiendamist saada,» lisas Soosaar. «Praegu tunduvad atraktiivsemad Rakvere lihakombinaat ja Tootsi Turvas.»