«Kui ajakirjandusele antakse käibemaksusoodustusi, siis mis peaks olema prioriteetsem kui informaatika. Me hakkame taotlema informaatikaga tegelevatele firmadele 17,02% käibemaksusoodustust. Selle rahaga finantseerime haridusministeeriumi organiseeritavat tiigrihüpet ja jääb ülegi, et eestimaad arvutilastega täita,» kutsub arvutifirmade kokkutuleku lõpupäeval arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma emotsionaalselt üles aktiivset lobby tegema.
Eesti ühe suurema arvutifirma Baltic Computer Systemsi tegevdirektor Ants Sild on kommentaarides ettevaatlik, tema sõnul on kuluaarides arutatud mitmeid ettepanekuid, kuid kindlaid seisukohti on veel vara avaldada.
«Käibemaksusoodustusi tehes vallanduks ahelreaktsioon, kõik püüavad oma tähtsust tõestada ja soodustusi saada,» on informaatikafondi direktor Ustus Agur lootustes tagasihoidlikum, avaldades kahtlust, kas Kaido Saarma isegi oma idee teostumisse usub.
Aguri hinnangul puudub valitsusel infotehnoloogia osas selge poliitiline joon sootuks. «Tundub, et transiidi jt sfääride parem lobby-töö tuleneb ühiskonna küpsusastmest ja infotehnoloogia turu väiksusest,» hindab Agur infotehnoloogiaturgu umbes miljardi krooniseks, teiste prioriteetsemaks hinnatud majandusharude mitmete miljarditega võrreldes.
Ants Silla hinnangul on arvutifirmad olnud aktiivsed eelkõige üksikutel konkurssidel ja hinnapakkumistel osalemisel. Koos pole seni suudetud tõesti midagi ette võtta, kuigi samas oleme suhteliselt hästi organiseerunud, loodud on arvutifirmade assotsiatsioon ja tarkvaraselts, nentis Sild.
Kuigi ühiskond pole infotehnoloogia prioriteetsuse tunnistamiseks seni veel küps, leiab Sild, et areng on kiire. Ta toob näiteks tiigrihüppe, mille otstarbekuse üle alles pool aastat tagasi vaieldi, kuid kus nüüd on jõutud juba konkreetse programmi ja rahastajate leidmiseni.
Tähelepanu äratamiseks võib pidada ka arvutifirma Tigma tegevdirektori Ott Köstneri projekti Test Site Estonia, mille üle arutamise käigus tekkis osavõtjate leeris mitu ringi, kes hakkasid arutama oma jõududega suure serveri püstipanemist.
Köstneri hinnangul läheks Eestit maailmas tutvustav megaserver maksma 5 miljonit krooni, mille kokkusaamine 500krooniseid aktsiaid müües ei tohiks ületamatult raske olla. Ta toob näiteks Ameerika suure serveri Yahoo!, kelle 20 miljoni dollariline emissioon läks väga hästi, kuigi kasumit polnud veel teenitud.
«Tulevik on suure serveri omanike päralt. Nii ei ostetud mitte lihtsalt aktsiaid, vaid sisuliselt järgmise sajandi võimuosakuid,» näeb Köstner Eestilgi oma väikese potentsiaali juures võimalust tulevikudemokraatias kaasa rääkida. «Serveriomanikul on hääleõigus ja me saame otsustada selle üle, millist infot Eestist välja lasta,» unistab Kostner.
Arvutirahva seisukohti toetab ka Tartu ülikooli õppejõud Marju Lauristin, tuues näiteks sotsiaalpsühholoogiast tuntud liidrifenomeni, mille puhul on arvamusliider see, kelle käest rohkem küsitakse. Arvutivõrk annab võimaluse seni mikrokollektiivis kehtinud printsiipi rakendada ka suures sotsiaalses ruumis.
Tulevik peaks andma vastuse, kas eestlastele seni väheomane ühinemispüüd on tingitud tiigrihüppeks kulutatava 465 miljoni krooni suuruse noosi jagamisest või on tekkinud arusaam, et ühine pirukas on suurem kui iga mehe omaette küpsetatud kakuke.