• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutirahvas lobby-joonel

    «Kui ajakirjandusele antakse käibemaksusoodustusi, siis mis peaks olema prioriteetsem kui informaatika. Me hakkame taotlema informaatikaga tegelevatele firmadele 17,02% käibemaksusoodustust. Selle rahaga finantseerime haridusministeeriumi organiseeritavat tiigrihüpet ja jääb ülegi, et eestimaad arvutilastega täita,» kutsub arvutifirmade kokkutuleku lõpupäeval arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma emotsionaalselt üles aktiivset lobby tegema.
    Eesti ühe suurema arvutifirma Baltic Computer Systemsi tegevdirektor Ants Sild on kommentaarides ettevaatlik, tema sõnul on kuluaarides arutatud mitmeid ettepanekuid, kuid kindlaid seisukohti on veel vara avaldada.
    «Käibemaksusoodustusi tehes vallanduks ahelreaktsioon, kõik püüavad oma tähtsust tõestada ja soodustusi saada,» on informaatikafondi direktor Ustus Agur lootustes tagasihoidlikum, avaldades kahtlust, kas Kaido Saarma isegi oma idee teostumisse usub.
    Aguri hinnangul puudub valitsusel infotehnoloogia osas selge poliitiline joon sootuks. «Tundub, et transiidi jt sfääride parem lobby-töö tuleneb ühiskonna küpsusastmest ja infotehnoloogia turu väiksusest,» hindab Agur infotehnoloogiaturgu umbes miljardi krooniseks, teiste prioriteetsemaks hinnatud majandusharude mitmete miljarditega võrreldes.
    Ants Silla hinnangul on arvutifirmad olnud aktiivsed eelkõige üksikutel konkurssidel ja hinnapakkumistel osalemisel. Koos pole seni suudetud tõesti midagi ette võtta, kuigi samas oleme suhteliselt hästi organiseerunud, loodud on arvutifirmade assotsiatsioon ja tarkvaraselts, nentis Sild.
    Kuigi ühiskond pole infotehnoloogia prioriteetsuse tunnistamiseks seni veel küps, leiab Sild, et areng on kiire. Ta toob näiteks tiigrihüppe, mille otstarbekuse üle alles pool aastat tagasi vaieldi, kuid kus nüüd on jõutud juba konkreetse programmi ja rahastajate leidmiseni.
    Tähelepanu äratamiseks võib pidada ka arvutifirma Tigma tegevdirektori Ott Köstneri projekti Test Site Estonia, mille üle arutamise käigus tekkis osavõtjate leeris mitu ringi, kes hakkasid arutama oma jõududega suure serveri püstipanemist.
    Köstneri hinnangul läheks Eestit maailmas tutvustav megaserver maksma 5 miljonit krooni, mille kokkusaamine 500krooniseid aktsiaid müües ei tohiks ületamatult raske olla. Ta toob näiteks Ameerika suure serveri Yahoo!, kelle 20 miljoni dollariline emissioon läks väga hästi, kuigi kasumit polnud veel teenitud.
    «Tulevik on suure serveri omanike päralt. Nii ei ostetud mitte lihtsalt aktsiaid, vaid sisuliselt järgmise sajandi võimuosakuid,» näeb Köstner Eestilgi oma väikese potentsiaali juures võimalust tulevikudemokraatias kaasa rääkida. «Serveriomanikul on hääleõigus ja me saame otsustada selle üle, millist infot Eestist välja lasta,» unistab Kostner.
    Arvutirahva seisukohti toetab ka Tartu ülikooli õppejõud Marju Lauristin, tuues näiteks sotsiaalpsühholoogiast tuntud liidrifenomeni, mille puhul on arvamusliider see, kelle käest rohkem küsitakse. Arvutivõrk annab võimaluse seni mikrokollektiivis kehtinud printsiipi rakendada ka suures sotsiaalses ruumis.
    Tulevik peaks andma vastuse, kas eestlastele seni väheomane ühinemispüüd on tingitud tiigrihüppeks kulutatava 465 miljoni krooni suuruse noosi jagamisest või on tekkinud arusaam, et ühine pirukas on suurem kui iga mehe omaette küpsetatud kakuke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.