Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutirahvas lobby-joonel

    «Kui ajakirjandusele antakse käibemaksusoodustusi, siis mis peaks olema prioriteetsem kui informaatika. Me hakkame taotlema informaatikaga tegelevatele firmadele 17,02% käibemaksusoodustust. Selle rahaga finantseerime haridusministeeriumi organiseeritavat tiigrihüpet ja jääb ülegi, et eestimaad arvutilastega täita,» kutsub arvutifirmade kokkutuleku lõpupäeval arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma emotsionaalselt üles aktiivset lobby tegema.
    Eesti ühe suurema arvutifirma Baltic Computer Systemsi tegevdirektor Ants Sild on kommentaarides ettevaatlik, tema sõnul on kuluaarides arutatud mitmeid ettepanekuid, kuid kindlaid seisukohti on veel vara avaldada.
    «Käibemaksusoodustusi tehes vallanduks ahelreaktsioon, kõik püüavad oma tähtsust tõestada ja soodustusi saada,» on informaatikafondi direktor Ustus Agur lootustes tagasihoidlikum, avaldades kahtlust, kas Kaido Saarma isegi oma idee teostumisse usub.
    Aguri hinnangul puudub valitsusel infotehnoloogia osas selge poliitiline joon sootuks. «Tundub, et transiidi jt sfääride parem lobby-töö tuleneb ühiskonna küpsusastmest ja infotehnoloogia turu väiksusest,» hindab Agur infotehnoloogiaturgu umbes miljardi krooniseks, teiste prioriteetsemaks hinnatud majandusharude mitmete miljarditega võrreldes.
    Ants Silla hinnangul on arvutifirmad olnud aktiivsed eelkõige üksikutel konkurssidel ja hinnapakkumistel osalemisel. Koos pole seni suudetud tõesti midagi ette võtta, kuigi samas oleme suhteliselt hästi organiseerunud, loodud on arvutifirmade assotsiatsioon ja tarkvaraselts, nentis Sild.
    Kuigi ühiskond pole infotehnoloogia prioriteetsuse tunnistamiseks seni veel küps, leiab Sild, et areng on kiire. Ta toob näiteks tiigrihüppe, mille otstarbekuse üle alles pool aastat tagasi vaieldi, kuid kus nüüd on jõutud juba konkreetse programmi ja rahastajate leidmiseni.
    Tähelepanu äratamiseks võib pidada ka arvutifirma Tigma tegevdirektori Ott Köstneri projekti Test Site Estonia, mille üle arutamise käigus tekkis osavõtjate leeris mitu ringi, kes hakkasid arutama oma jõududega suure serveri püstipanemist.
    Köstneri hinnangul läheks Eestit maailmas tutvustav megaserver maksma 5 miljonit krooni, mille kokkusaamine 500krooniseid aktsiaid müües ei tohiks ületamatult raske olla. Ta toob näiteks Ameerika suure serveri Yahoo!, kelle 20 miljoni dollariline emissioon läks väga hästi, kuigi kasumit polnud veel teenitud.
    «Tulevik on suure serveri omanike päralt. Nii ei ostetud mitte lihtsalt aktsiaid, vaid sisuliselt järgmise sajandi võimuosakuid,» näeb Köstner Eestilgi oma väikese potentsiaali juures võimalust tulevikudemokraatias kaasa rääkida. «Serveriomanikul on hääleõigus ja me saame otsustada selle üle, millist infot Eestist välja lasta,» unistab Kostner.
    Arvutirahva seisukohti toetab ka Tartu ülikooli õppejõud Marju Lauristin, tuues näiteks sotsiaalpsühholoogiast tuntud liidrifenomeni, mille puhul on arvamusliider see, kelle käest rohkem küsitakse. Arvutivõrk annab võimaluse seni mikrokollektiivis kehtinud printsiipi rakendada ka suures sotsiaalses ruumis.
    Tulevik peaks andma vastuse, kas eestlastele seni väheomane ühinemispüüd on tingitud tiigrihüppeks kulutatava 465 miljoni krooni suuruse noosi jagamisest või on tekkinud arusaam, et ühine pirukas on suurem kui iga mehe omaette küpsetatud kakuke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.