Sõltub situatsioonist -- kui laimamine toimub ajakirjanduse vahendusel, siis tuleb ilmselt ajakirjanduse kaudu ka vastata. Kui konkurent reklaamis oma ja sinu toodet võrdleb, siis on see mõnes mõttes kõlvatu konkurents -- eriti kui ta toob esile sinu halbu pooli oma heade poolte arvel.

Kui mõnele puudusele osutatakse lihtsalt räiges vormis tähelepanu, siis pole kasulik asja kella külge panna, vaid teadmiseks võtta ja ära parandada. Kui tegemist on tõepoolest laimuga, siis pöörduksin advokaadi poole ja paluksin tema hinnangut.

See küsimus on küllaltki puudulikult reguleeritud. Esimene asi, mille alla seda võiks panna, on konkurentsiseadus. Praegu on väljatöötamisel uus konkurentsiseadus, kuna olemasolev on üldsõnaline ja tema ra-kendustoime puudulik. Teise konkurendi laimamine ei ole praeguses seaduses otseselt sõnastatud seaduse rikkumisena ehk kõlvatu konkurentsina.

Mulle ei meenu, et mõni firma oleks teise selle pärast kohtusse kaevanud. Eesti ärimaailm on väike ja suhete ärarikkumine võib kurjalt kätte maksta.

Vastu laimata ei sobi -- see ei kõlba kuhugi. Tõenäoliselt on üks rahulikumaid variante mitte väja teha ja näidata, et ollakse asjast üle. Kui see on konkreetne, faktidega ümber lükatav, siis tuua väga rahulikus toonis need faktid esile.

Konkurentide kohta tendentsliku informatsiooni andmine on küllaltki levinud. Tõstetakse esile teatud üksikuid juhtumeid. Peab ise olema piisavalt jõuline oma informeerimissüsteemiga, et jõuda õige infoga klientide ja sihtrühmadeni. Pärast teiste infot ümber lükata on üsna tülikas.