• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sajandi projekti algus tõi kaasa segadusi

    Tallinna abilinnapea Jaak Saarniidu sõnul nõuab TSM Investeeringute ASi projekti järgi 18 hektari suuruse sadamapiirkonna hoonestamine 2,5--3 miljardit krooni ja aega 3--5 aastat. «Kahtlemata on vaadeldavad maa-alad ühed väärtuslikumad Tallinnas,» ütles abilinnapea.
    TSM Investeeringute ASi projekti, mille autorid on Meeli Truu ja Raul Kõllamaa, toetavad finantsiliselt Eesti Ühispank, Tallinna Pank ja Saksa investeerimisfirma HKS GmbH. Kokku laekus maa-alade hoonestamise ideekonkursile seitse võistlustööd.
    Linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu sõnul luges võitja väljaselgitamisel 70 protsendi osas pakutud finantseerimisallikad, pankade garantiid ja operaatorfirma tasu suurus ning 30 protsendi osas arhitektuuriline lahendus.
    Saarniidu sõnul seisneb konkursi kaudu leitud operaatorfirma roll linna nimel sadamapiirkonna maa-alade hoonestamise korraldamises koos eelneva detailplaneeringu tegemisega. Abilinnapea sõnul peab projekti hakkama ellu viima finantskonsortsium. Ainuüksi projekti käivitamine maksab tema ütlusel 400 miljonit ning inseneri- ja teedevõrgu väljaehitamine 400--600 miljonit krooni.
    Hain Karu sõnul saab operaatorfirma projekti juhtimise eest tasu protsendina objektide teenindamisest. TSM Investeeringute ASi pakutud operaatorfirma tasu on kuus protsenti, kokku ulatusid pakkumised 0--12 protsendini, lisas ta.
    Kinnisvarafirma Ober Haus juhatuse liikme Margus Haua sõnul tekitavad väljapakutud operaatorfirmade tasud temas segadust. «Kulud, mis operaatorfirma peab katma, on väga suured. Arvutuste järgi tundub meile praegu, et kuueprotsendilise tasu puhul läheb operaatorfirma esimese kahe kuuga pankrotti -- muidugi kui lepingu lõpptingimustes milleski muus kokku ei lepita,» ütles Haud.
    Eesti mereturismi assotsiatsiooni presidendi Sulev Roosma arvates on korraldatud ideekonkursi arhitektuuriline väärtus enam kui küsitav. «Arusaamatul põhjusel ei kasutatud konkursi puhul kõiki Tallinna kohta koostatud arhitektuuri- ja planeerimisalaseid töid. Samuti oli võistlustöö esitamiseks antud 35 päeva naeruväärselt väike aeg nii tähtsa projekti teostamiseks ja andis arhitektidele, kes nende alade planeerimisega on varem tegelenud, teiste ees tohutult eeliseid,» hindab Roosma.
    «Üks tõsisemaid konkursi puudusi on mere ja maa vaheliste infrastruktuuride koostööga puudulik arvestamine,» lisas ta.
    «Selline linnavalitsuse arutu tegutsemine võib tõsiselt ohtu seada Tallinna vastuvõtmise Unesco kultuuripärandi nimekirja, mille nimel näiteks hakati 1982. aastal korraldama vanalinna päevi,» on Roosma rahutu.
    «Millegipärast oli linnavalitsusel maa-alade hoonestamise alustamisega väga kiire,» imestab Roosma. «Maailmapraktikas kasutatakse sellise tähtsusega projektide elluviimiseks 4/5 ressurssidest planeerimistele ja majanduslikule analüüsile ning ainult 1/5 projekteerimisele ja ehitusele,» selgitas ta.
    Jaak Saarniidu ütlusel on linna kiirustamine põhjustatud soovist alustada järgmisel suvel vaadeldavatel aladel ehitustöödega. «Sadamapiirkonna maa-alade korrastamist on soovinud ka Tallink ning teised suured laevakompaniid,» lisas ta selgituseks.
    Tallinna linnaarhitekti Arvo Rikkineni sõnul valiti konkursi võidutööks TSM Investeeringute ASi töö ka sellepärast, et selle arhitektuurilises lahenduses ei olnud välja pakutud väga tihedat hoonestamist. «Linnas on kasutamata tühje krunte veel väga palju ja kui me paiskaks kogu linna arengupotentsiaali sadamapiirkonda, siis lõppeks sellega kesklinna arendamine,» selgitas ta.
    Palju arusaamatusi on tekitanud ka sadamapiirkonnas veetorni õhkulaskmisega alanud lammutustööd, milleks linn eraldas oma eelarvest 10 miljonit krooni.
    Tallinna linnavolikogu kantselei kontrolliosakonna juhataja Alar Tominga sõnul kogub kontrolliosakond praegu infot lammutustööde käigu kohta.
    Konkursi sadamapiirkonnas kolmel maa-alal olevate endiste tootmishoonete renoveerimiseks, vabade alade hoonestamiseks ja heakorrastamist juhtiva operaatorfirma leidmiseks kuulutas Tallinna linnavalitsus välja juuni alguses. Hoonestatavad krundid asuvad Ahtri--Lootsi--Paadi tänava vahel, Admiraliteedibasseini kõrval ja kunagise betoonitehase maa-alal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.