Politseiamet ostab uusi raadiosüsteeme

Politseiameti sideosakonna ülema Raul Savimaa sõnul räägib Radiocomi kasuks ka see, et ta on samu süsteeme politseile tänavu juba müünud ja need õigustavad ennast igati.

Lepingu Radiocomiga tahab politseiamet allkirjastada septembri algul. Radiocomi pakkumus sisaldab ICOMi raadiojaamu, laia leviulatusega antenne ja mobiilseid raadiojaamasid politseiautodesse.

Uus raadiosüsteem võetakse Savimaa ütlusel kasutusele teise poolaasta jooksul põhiliselt Lõuna-Eesti politseiprefektuurides.

Riigihankekonkurss lõppes augusti algul, mil politseiameti komisjon valis kaheksast pakkumusest välja ASi Radiocom 2,4 miljonilise pakkumuse. Pakkumused jäid Savimaa sõnul vahemikku 2,4--5,7 miljonit krooni.

Ettevõtteregistri andmetel kuulub AS Radiocom Eesti Julgestusteenistuse ASile (ESS). Mõlema firma juhatuse esimees on Urmas Sõõrumaa, kes oli Edgar Savisaare siseministriks olemise ajal siseministeeriumi nõunik.

Selle aasta esimesel poolel müüs Radiocom politseile ICOM-süsteeme umbes 300 000 krooni eest, kuna vajadus raadiosüsteemide järele oli suur. «See riigihanke valikut ei mõjutanud, määravaks sai pakkumuse hind, mis oli miljon krooni teistest pakkujate omast madalam,» kinnitas Savimaa.

Raul Savimaa nimetas sidesüsteemi prioriteetideks telefoni- ja raadiosidevahendite moderniseerimist ning selle kaudu sidekulude vähendamist.

«Politseiametis on värskelt käiku lastud oma uus digitaalkeskjaam, planeerime sellega võimaluste piires lisada ka andmeside. Oma telefonikeskjaam koos teletaipside arvutisidele üleviimisega hoiab kvartalis kokku mitusada tuhat krooni, jaama sisesed kõned on tasuta,» rääkis ta. «Aastas hoiab telefonside moderniseerimine kokku ligi miljon krooni, mida saab täiendavalt investeerida sidesüsteemidesse,» lisas Savimaa.

Sel aastal on riigieelarves politsei sidesüsteemide uuendamiseks ette nähtud 3 miljonit krooni. 1997. aastaks arvestab politseiamet umbes 5 miljoni krooniga.

«Kui tahaksime teha kõike nii telefon- kui raadioside osas, oleksid vajadused um-bes 36 miljonit,» kalkuleeris Savimaa. «Lisades siia vajaduse nüüdisaegse raadioside ja üle-eestilise patrullide juhtimise süsteemi järele tuleks lisada veel mitukümmend miljonit. Võimalus neid plaane ellu viia on võtta välislaen, mis on aga riigi otsustada.»

Praegu on politseiamet teinud panuse peileritele: ca 4000 Eesti politseiniku käsutuses on 400--500 peilerit. Politseiameti juhtkond ja allüksuste juhid on varustatud mobiiltelefonidega.