• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi majandus kriiside kütkes

    Rootsi põeb kriisi. Sisemajanduse kogutoodangult ühe elaniku kohta on kolmandalt kohalt langetud 15--20-le kohale maailmas. Tööpuudus on 15--20% (avalik tööpuudus 9%). Kiiresti kasvanud sotsiaalsektor ning rida tööstus- ja teenindussektoreid on piisava konkurentsita. Hiljuti avaldatud «majandusvabaduse» indeks asetas Rootsi 47. kohale.
    Hilinenud valuutatehingute ja pankade kontrolli liberaliseerimine 80ndate lõpus koos maksureformi ning lõdva eelarvepoliitikaga süvendas eelarvepuudujääki, mis 1992.--1993. a moodustas 12--13% SKTst (tänaseks 5--6%). Usalduse kaotus viis Rootsi krooni kursi vabakslaskmisele, millele järgnes liigne devalveerimine -- algul 10 protsenti, mis kasvas 25 protsendile (nüüd 12--13%).
    Kroonivastases spekulatsioonis mängisid oma osa fondide ja kindlustusseltside aktsia- ja valuutaspekulatsioonid. Aktsiabörsil kuulub neile üle poolte aktsiatest, mis kujutab endast lahenduseta probleemi enamikus turumajandusega riikides.
    90 protsenti töötajatest on mõjukate ametiühingute liikmed, kelle nominaalpalka paisutav palgapoliitika on Rootsi peamiseks probleemiks. Kollektiivlepingute läbirääkimised, streigid ning omavaheline konkurents (keegi ei taha vähem lisa kui teised) on kannatajaks teinud töötajad ise -- tööpuudus on rekordiline. Sotsiaalhüvitusi kärbitakse, makse tõstetakse kõigile (nt haigus- ja pensionikindlustuses). Ametiühingud on omandanud kontrolli- ja kaasarääkimisõiguse ka paljudes ettevõttesisestes küsimustes.
    Põhjaliku käsitluse ametiühingute vastutuseta võimust annab majandusteadlane prof em Ulf af Trolle (muu hulgas Bor?sväveri, Kreenholmi omanik) oma raamatus «Ett andf?tt liv» (1996) («Hingetuks joostud elu»).
    Sajandi eest asutatud uuenduslikest ettevõtetest on saanud suurettevõtted, mille arv ei ole pärast II maailmasõda oluliselt kasvanud. Kaks eesrindlikumat ettevõtet IKEA ja Tetra Pak rändavad välja. Rahvusvahelistel Rootsi ettevõtetel on välismaal 500 000 töötajat, s.o üle 60% (1994) töötajate koguarvust. Välja viima on hakatud ka arendusosakondi, mis on eriti murettekitav tendents.
    Rootsis oli lühike ja sügav panganduskriis, mis on möödas, kuid jättis jälje jätkuvale ehitus- ja kinnisvarasektori kriisile.
    1992. a lõpus hakkas tööle majanduskriisi uuriv majandus- ja riigitegelastest koosneva komisjoni. Märtsis 1993 valmis põhjalik uurimus «Majanduse ja poliitika muutunud tingimused». Konstateeriti, et Rootsis ei ole mitte ainult kombinatsioon pikaajalisest majandussüsteemi ja -struktuuri kriisist, hiljutisest kinnisvara- ja finantskriisist ja lühiajalisest konjunktuurikriisist, vaid et paljud majandusprobleemid on tingitud varasematest poliitilistest otsustest ning reformide edasilükkamisest. Omajagu süüd on vananenud institutsioonidel ning riiklikul reguleerimisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturg: rõõm kasvavast majandusest ei kestnud kaua
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.