Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Batareinaja sadam pole Eesti naftajuhtme kavale ohtlik
ASi Pakterminal juhatuse esimees ja valitsuse transiidikomisjoni liige Aadu Luukas ütles, et temale teadaoleva informatsiooni kohaselt on Batareinajasse rajatava sadama näol tegu toornafta transportimiseks mõeldud terminaaliga.
«Teatavasti ei ole Eestis toornaftaterminaali ja pole kellegagi konkureerida,» märkis Luukas. Ta lisas, et Eesti tegeleb naftaproduktide transiidiga.
Hiljuti registreeris Leningradi oblasti Lomonossovi omavalitsus uue ettevõtte, Surgutneftgazi Peterburi filiaali direktsiooni, mis hakkab tegelema uue naftasadama ja -juhtme ehituse ja ekspluatatsiooniga Batareinaja lahes Lomonossovi lähedal.
Sadama rajamise projekti maksumus on 250 miljonit USA dollarit. Ehituse esimene etapp on plaanis lõpeteda aastaks 2000.
Sadama projektvõimsus esimesel etapil on 7,5 miljonit tonni naftasaadusi aastas. Esimesel etapil saabub nafta raudteed mööda.
Teisel etapil paigaldatakse naftajuhe Kirishist Batareinajani, mille tulemusena kujuneb terminaali võimsuseks 15 miljonit tonni aastas.
Luukas märkis, et Batareinaja naftaterminaali projekti puhul on probleemiks asjaolu, et praegu pole raudteeühendust, sadamat ega naftajuhet. Ta lisas, et naftajuhtme jaoks on võimalik ehitada lihtustatud sadam.
Eesti valitsuse transiidikomisjon teatas jaanuaris, et peab Kirsishist lähtuva Vene--Eesti naftajuhtme rajamist läbi Eesti võimalikuks. Juhtme pikkus ulatuks 500 kilomeetrini.
Juhtme rajamise eesmärk on nafta pumpamine puuraukudest töötlemispaikadesse Jaroslavli ja Kirishisse ning sealt edasi Soome lahe sadamatesse.
Juhtme rajamise eelduseks on Timaani--Petshoora leiukoha kasutuselevõtmine. Selle naftavarud ulatuvad hinnangute järgi 400 miljoni tonnini. BNS