27 august 1996

Maksumaksja veab riigikogu ja valitsuse poolt kukile laotud ränkrasket koormat

Ettevõtja maksukoormuse saab tuletada Eesti sisemajandusliku koguprodukti (prognoositavalt 1996. aastaks 51,3 miljardit krooni) koosseisu kuuluva tegevuse ülejäägi (11,4 miljardit krooni) ja ettevõtte maksude alusel (0,9 miljardit krooni ettevõtte tulumaksust, 2/3 mootorikütuse- ja mootorisõidukiaktsiisidest -- 0,4 miljardit krooni, poole maamaksust ca 0,1 miljardit krooni ja sotsiaalmaks -- 6 miljardit krooni). Kokku 7,4 miljardit krooni, mis moodustab 39% tegevuse ülejäägi ja ettevõtete maksude summat, s.o 18,8 miljardit krooni. Kujunenud olukorda illustreerib graafik, mille järgi kulub ettevõtjal maksudeks 39 protsenti ja talle endale jääb 61 protsenti sissetulekutest.

See pilt võiks olla ka riigikogu liikmetel ja valitsusel silmade ees, kui nad kaaluvad järjekordselt maksukoormuse suurendamist.

Kui töötajale makstakse palka, saab riik (või kohalik omavalitsus) igalt palgakroonilt tulumaksu 26 senti, sotsiaalmaksu 33 senti ja eeldades, et kogu netopalga (0,74 senti) eest ostab inimene varem või hiljem kaupu ja teenuseid, siis maksab ta lisaks eelmistele maksudele veel ka käibemaksu 11 senti.

Täiendavalt nimetatuile maksab lõpptarbijast palgamaksja oma netopalga 74 sendi arvel kinni veel alkoholiaktsiisi, mis moodustab 16% käibemaksust, tubakaaktsiisi -- 6%, ca 1/3 mootorikütuse ja mootorisõidukiaktsiisidena -- 4,2% ja hasartmängumaksuna -- 0,9%, s.o kokku 27,1% käibemaksu summalt ehk 11 senti ehk aktsiisidena 3 senti. Maamaksu maksab palgasaaja ca 50% maamaksu laekumise üldsummast ehk ca 2% käibemaksu summast ehk 0,2 senti.

Kokku läheb seega ühelt palgakroonilt maksudeks 73,2 senti. Palgalisele jääb pärast kõikide maksude maksmist kätte puhtalt 59,8 senti ehk 45% palgatulu ja maksude summalt (133 senti). Maksude osakaal on 55%. Siinjuures ei ole arvestatud veel osa kohalikest maksudest.

Juurdelisatud graafikust ilmneb järgmine pilt: palgasaajal kulub maksudeks 55 protsenti ja talle enesele jääb 45 protsenti sissetulekutest.

Ka see pilt võiks olla riigikogu liikmetel ja valitsuse silmade ees, kui nad kaaluvad järjekordselt maksukoormuse suurendamist.

Hetkel kuum