Riigiameteid likvideeritakse

Veering polnud nõus reorganiseeritavate ametite nimesid nimetama, kuna tema väitel pole riigihalduse arendamise komisjon kõikide ametite reorganiseerimise osas ministeeriumitega ühel arvamusel.

«Komisjoni arvamus on, et osa ameteid tuleks reorganiseerida kas ministeeriumite osakondadeks või mõneks muuks struktuuriüksuseks,» lausus Veering. «Osa võiks kujuneda inspektsioonideks, kellel on ainult järelevalve funktsioon, osa võiksid ümber vaadatud koosseisuga jätkata ametitena.»

Veeringu sõnul kavandab komisjon muudatusi lähtuvalt valitsusseadusest, mis jõustus jaanuaris. Peaminister Tiit Vähi välja öeldud valitsuskulude kokkuhoiu vajadust peab komisjon Veeringu kinnitusel samuti oluliseks, kuid mitte primaarseks. Ta ei soostunud ütlema, kui suure kokkuhoiu riigiametite reorganiseerimine annab.

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver lausus, et ehkki selle aasta riigieelarvesse planeeriti riigiasutuste reorganiseerimisest umbes kümneprotsendilist kokkuhoidu, ei saa seda nii üheselt võtta.

«Vähendati koosseise ja kui inflatsioon on 25 protsenti, siis selle arvel said ministeeriumid lihtsalt reguleerida töötajate palku,» ütles Liiver. «Tõenäoliselt ei tule rahalist kokkuhoidu ka järgmisel aastal.»

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on otsustatud, et kalaametist saab ministeeriumi osakond. «On suundumus kippuda nende ametite olulisele kahandamisele, kus tegelikult Eesti majanduse asjad otsustatakse,» väitis Reiljan. «Ma ei saa näiteks kuidagi leppida, et mereinspektsioon kaob ära ja kalaametisse jääb kaks inimest vaid kalandusest mälestusi kirjutama.»

Reiljan lisas, et kavas on muuta ka geoloogiakeskus isemajandavaks osaühinguks, looduskaitseinspektsioon reorganiseerida keskkonnainspektsiooniks ja vaadata läbi maakondade metsaametite struktuurid.

Siseministeeriumi pressiesindaja Piret Mürk sõnas, et augustis reorganiseeriti ministeeriumi alluvuses olnud kohaliku omavalitsuse ja regionaalse arengu amet ministeeriumi osakonnaks. Rahandusministeerium on tema sõnul teinud ettepaneku reorganiseerida ka päästeamet ministeeriumi osakonnaks, kuid otsust selle kohta pole veel langetatud.

Muudatusi on oodata ka majandusministeeriumi alluvuses olevas turismiametis. Turismiameti peadirektori Silvi Bljumovitshi sõnul näeb ameti reorganiseerimiskava ette turismiameti ja turismi arendusnõukogu baasil turisminõukogu moodustamist. Kas turisminõukogust saab riiklik aktsiaselts või valitakse muu ettevõtluse vorm, on Bljumovitshi sõnul seadusandluse küsimus.

Majandusministeeriumi üldosakonna juhataja Piret Lilleväli lisas, et turisminõukogu kõrval on kavas luua ka majandusministeeriumi juurde väiksem turismiosakond. 1. septembril saab elamuametist majandusministeeriumi osakond.

Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts sõnas, et täitevamet reorganiseeritakse lähiajal vanglate ametiks ja siseministeeriumile üle antav perekonnaseisuamet muutub tõenäoliselt siseministeeriumi osakonnaks.

Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnul on veeteede ametist võimalik üks osa lahutada ja moodustada kas hallatavad riigiasutused või muuta mõned teenistused eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks.

«Lennuametis viisime muutused läbi juba veebruaris, teadmata valitsuse plaane,» lisas Martin. «Lennujuhtimiskeskus läks ameti valitsemise alt välja ja rohkem kui sada seal töötavat inimest pole enam riigiametnikud.»

Haridusministeeriumi alla kuuluva ainsa ameti, keeleameti, saatuse kohta märkis ministeeriumi nõunik-abi Leida Reimann, et ministeerium on selle osakonnaks muutmisega põhimõtteliselt nõus. Juba jaanuaris likvideeriti kooliamet ja muudeti ministeeriumi osakonnaks, samuti on likvideeritud kultuuriministeeriumi halduses olnud spordiamet.

Mitme ministeeriumi esindajate sõnul tehakse suurema riigiametite reorganiseerimislainega algust aastavahetusel.