Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiameteid likvideeritakse

    Veering polnud nõus reorganiseeritavate ametite nimesid nimetama, kuna tema väitel pole riigihalduse arendamise komisjon kõikide ametite reorganiseerimise osas ministeeriumitega ühel arvamusel.
    «Komisjoni arvamus on, et osa ameteid tuleks reorganiseerida kas ministeeriumite osakondadeks või mõneks muuks struktuuriüksuseks,» lausus Veering. «Osa võiks kujuneda inspektsioonideks, kellel on ainult järelevalve funktsioon, osa võiksid ümber vaadatud koosseisuga jätkata ametitena.»
    Veeringu sõnul kavandab komisjon muudatusi lähtuvalt valitsusseadusest, mis jõustus jaanuaris. Peaminister Tiit Vähi välja öeldud valitsuskulude kokkuhoiu vajadust peab komisjon Veeringu kinnitusel samuti oluliseks, kuid mitte primaarseks. Ta ei soostunud ütlema, kui suure kokkuhoiu riigiametite reorganiseerimine annab.
    Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver lausus, et ehkki selle aasta riigieelarvesse planeeriti riigiasutuste reorganiseerimisest umbes kümneprotsendilist kokkuhoidu, ei saa seda nii üheselt võtta.
    «Vähendati koosseise ja kui inflatsioon on 25 protsenti, siis selle arvel said ministeeriumid lihtsalt reguleerida töötajate palku,» ütles Liiver. «Tõenäoliselt ei tule rahalist kokkuhoidu ka järgmisel aastal.»
    Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on otsustatud, et kalaametist saab ministeeriumi osakond. «On suundumus kippuda nende ametite olulisele kahandamisele, kus tegelikult Eesti majanduse asjad otsustatakse,» väitis Reiljan. «Ma ei saa näiteks kuidagi leppida, et mereinspektsioon kaob ära ja kalaametisse jääb kaks inimest vaid kalandusest mälestusi kirjutama.»
    Reiljan lisas, et kavas on muuta ka geoloogiakeskus isemajandavaks osaühinguks, looduskaitseinspektsioon reorganiseerida keskkonnainspektsiooniks ja vaadata läbi maakondade metsaametite struktuurid.
    Siseministeeriumi pressiesindaja Piret Mürk sõnas, et augustis reorganiseeriti ministeeriumi alluvuses olnud kohaliku omavalitsuse ja regionaalse arengu amet ministeeriumi osakonnaks. Rahandusministeerium on tema sõnul teinud ettepaneku reorganiseerida ka päästeamet ministeeriumi osakonnaks, kuid otsust selle kohta pole veel langetatud.
    Muudatusi on oodata ka majandusministeeriumi alluvuses olevas turismiametis. Turismiameti peadirektori Silvi Bljumovitshi sõnul näeb ameti reorganiseerimiskava ette turismiameti ja turismi arendusnõukogu baasil turisminõukogu moodustamist. Kas turisminõukogust saab riiklik aktsiaselts või valitakse muu ettevõtluse vorm, on Bljumovitshi sõnul seadusandluse küsimus.
    Majandusministeeriumi üldosakonna juhataja Piret Lilleväli lisas, et turisminõukogu kõrval on kavas luua ka majandusministeeriumi juurde väiksem turismiosakond. 1. septembril saab elamuametist majandusministeeriumi osakond.
    Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts sõnas, et täitevamet reorganiseeritakse lähiajal vanglate ametiks ja siseministeeriumile üle antav perekonnaseisuamet muutub tõenäoliselt siseministeeriumi osakonnaks.
    Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnul on veeteede ametist võimalik üks osa lahutada ja moodustada kas hallatavad riigiasutused või muuta mõned teenistused eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks.
    «Lennuametis viisime muutused läbi juba veebruaris, teadmata valitsuse plaane,» lisas Martin. «Lennujuhtimiskeskus läks ameti valitsemise alt välja ja rohkem kui sada seal töötavat inimest pole enam riigiametnikud.»
    Haridusministeeriumi alla kuuluva ainsa ameti, keeleameti, saatuse kohta märkis ministeeriumi nõunik-abi Leida Reimann, et ministeerium on selle osakonnaks muutmisega põhimõtteliselt nõus. Juba jaanuaris likvideeriti kooliamet ja muudeti ministeeriumi osakonnaks, samuti on likvideeritud kultuuriministeeriumi halduses olnud spordiamet.
    Mitme ministeeriumi esindajate sõnul tehakse suurema riigiametite reorganiseerimislainega algust aastavahetusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.