• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusemuudatus viis eelarved tasakaalust välja

    Tallinna linnavara ameti varamüügi osakonna juhataja Anne Oadi sõnul peavad kohalikud omavalitsused 7. juunil jõustunud seadusemuudatuse järgi andma 65 protsenti oma vara müügist riigieelarvesse.
    «Nii mitmelegi kohalikule omavalitsusele on see muudatus halvasti mõjunud, eriti veel siis, kui sellise ootamatu kulutuse katmiseks reserve ei olnud,» lausus Koit Kaaristu.
    «Näiteks Tallinnale tähendab uus seadus ligi 20 miljoni krooni suurust kahjumit,» väitis Kaaristu.
    «Tallinna linnavalitsus võtab praegu arutusele kogu linna müügipoliitika,» kinnitas Kaaristu. Suuri hooneid, mis linnale kuuluvad, ei ole tema sõnul enam mõtet müüa, kuna linnale on kasulikum nad välja rentida.
    Tallinna eelarve suurus on ligi 1,5 miljardit krooni, millest varade müügist loodeti saada 37 miljonit krooni. «Sellest summast on tänaseks laekunud ligi pool,» ütles Kaaristu.
    Kinnisvarabüroo Arco Vara juhatuse liikme Richard Tomingase sõnul vähendab Tallinna müügipoliitika muutumine investorite huvi linnavara vastu. «Omandatud hoonet on võimalik laenugarantiiks pantida, rendilepingu alusel laenu saada on tunduvalt raskem,» selgitas ta.
    Linnavara ameti varamüügi osakonna juhataja Anne Oadi sõnul oli viimane objekt, mille Tallinna linnavalitsus maha müüs, Pirita rannahoone.
    Seadusemuudatused jõustusid koos maareformiga seotud õigusaktide muudatuse seadusega, mis muutis ka kohalike omavalitsuste korralduse seadust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud üks uus firma.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.