Seadusemuudatus viis eelarved tasakaalust välja

Tallinna linnavara ameti varamüügi osakonna juhataja Anne Oadi sõnul peavad kohalikud omavalitsused 7. juunil jõustunud seadusemuudatuse järgi andma 65 protsenti oma vara müügist riigieelarvesse.

«Nii mitmelegi kohalikule omavalitsusele on see muudatus halvasti mõjunud, eriti veel siis, kui sellise ootamatu kulutuse katmiseks reserve ei olnud,» lausus Koit Kaaristu.

«Näiteks Tallinnale tähendab uus seadus ligi 20 miljoni krooni suurust kahjumit,» väitis Kaaristu.

«Tallinna linnavalitsus võtab praegu arutusele kogu linna müügipoliitika,» kinnitas Kaaristu. Suuri hooneid, mis linnale kuuluvad, ei ole tema sõnul enam mõtet müüa, kuna linnale on kasulikum nad välja rentida.

Tallinna eelarve suurus on ligi 1,5 miljardit krooni, millest varade müügist loodeti saada 37 miljonit krooni. «Sellest summast on tänaseks laekunud ligi pool,» ütles Kaaristu.

Kinnisvarabüroo Arco Vara juhatuse liikme Richard Tomingase sõnul vähendab Tallinna müügipoliitika muutumine investorite huvi linnavara vastu. «Omandatud hoonet on võimalik laenugarantiiks pantida, rendilepingu alusel laenu saada on tunduvalt raskem,» selgitas ta.

Linnavara ameti varamüügi osakonna juhataja Anne Oadi sõnul oli viimane objekt, mille Tallinna linnavalitsus maha müüs, Pirita rannahoone.

Seadusemuudatused jõustusid koos maareformiga seotud õigusaktide muudatuse seadusega, mis muutis ka kohalike omavalitsuste korralduse seadust.