• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebameeldiv sadama kontroll

    Vastab riigikontrolli II osakonna peakontrolör Rein Randma

    Me polnud päris veendunud, et olime saanud kõik dokumendid. Andsime ettevõtte peadirektorile Enn Sarapile võimaluse esitada täiendavaid dokumente, ja saatsime talle kõigepealt akti tooriku. Riigikontrolli töötajad võisid dokumentide puudumise tõttu mingeid fakte valesti esitada ja Sarap sai võimaluse faktid parandada ning puuduvad dokumendid esitada. Ja tõesti, ta tegi akti parandusi.
    Miks oli dokumente nii raske kätte saada? Härra Sarap oli korraldanud asja nii, et dokumente väljastati ainult tema või pearaamatupidaja kaudu. Iga tühise asja pärast tuli peadirektori poole pöörduda. Ma usun, et paljusid dokumente me üldse ei näinud.
    Ma ei väida, et seal raamatupidamine väga heas korras oli, aga tõstatada küsimus juhtkonna vastutusele võtmisest raamatupidamise halva korraldamise pärast kah ei saa.
    Kas kaht riigikontrolli töötajat, kes Tallinna Sadamat revideerisid, mingil moel ähvardati? Oli igasuguseid segadusi, aga mitte ähvarduse stiilis. Ma ütlen niipalju, et selle kontrollimise läbiviimine oli väga ebameeldiv. Kui tööd alustasime, oli põhjust arvata, et kuna oleme kolmandat korda Tallinna Sadamas, kontrollime eelmises aktis fikseeritud puudujääke ja teeme kindlaks, mis on likvideeritud. Meie juures hakkasid käima aga kümned inimesed kaebustega.
    Milline on riigikontrolli hinnang Muuga sadama 7. kai ehitustööde võistupakkumisele? Jõudsime järeldusele, et võistupakkumine ei toimunud selleks ettenähtud eeskirja kohaselt. Kutse nõupidamisele ei sisaldanud kogu informatsiooni, mis oli ette nähtud ehitustööde võistupakkumise läbiviimiseks.
    Enn Sarap on saatnud riigikontrollile selle akti kohta põhjaliku vastukirja. Mida ta ütleb selles kirjas 7. kai kohta? Sarap möönab, et välja saadetud kutsetes oli tõesti märgitud vaid projektlahenduse valimine. Ta on seisukohal, et mingeid eeskirju ei ole rikutud. Sarapi seletused käivad aga asjast mööda, räägitakse, et on võimalik teha kinnine võistupakkumine. Jah, see on võimalik ja seda riigikontroll ei vaidlustanud. Teiseks, Sarap märgib, et oli välja kuulutatud võistupakkumine ehitus- ja projekteerimistööde üheaegseks tegemiseks. Ka seda ei keela eeskirjad, aga need tingimused tuleb selgelt välja kuulutada.
    Äkki unustas sekretär, kes kirja trükkis, paar sõna lihtsalt kirjutamata? Noh, ma julgen karta, et siin pole kindlasti tehtud näpukat! Mäng on selle jaoks liiga suur -- kümnete miljonite kroonide väärtuses ehitus-töövõtulepingute otsustamisel ei tehta näpuvigu, vaid mõeldakse kümme korda läbi, kui on vaja.
    See on väga nõrk koht. Ehitustööde võistupakkumise korraldamise eeskiri näeb ainsa sanktsioonina ette võimalust, et need, kes taotlevad ebaõige võistupakkumise tühistamist, võivad nõuda oma võistupakkumisega seotud kulude tasumist tellija poolt. Kümnete miljonite kroonide väärtuses lepingu kõrval on tegemist tühiste kulutustega.
    Oli veel midagi, mis 7. kai kohta silma hakkas? Valitsuse määrus näeb ette, et ehitustööde võistupakkumise tulemused peab läbi vaatama haldusnõukogu.Tallinna Sadama haldusnõukogule pole seda läbivaatamiseks esitatud. Sarap pole selle kohta ka midagi selgitavat öelnud, mida saab tõlgendada, et tal ei ole midagi öelda.
    Selliseid näiteid on palju. Kas või Scantransi juhtum.
    Mida uut riigikontroll Scantransi kohta järeldas? Tallinna Sadama eelmine peadirektor Peeter Palu, kes ainuisikuliselt otsustas loobuda täiendavalt emiteeritud aktsiate ostueesõigusest, ületas oma volitusi. Tallinna Sadama osalus kasumit tootvas Scantransis vähenes seetõttu 55%lt 18%le. Saab väita, et sadamal on jäänud saamata teatud kasum.
    Mida Enn Sarap selle juhtumi kohta vastukirjas ütleb? Scantransil oli tema sõnul tungivalt vaja investeeringuid ja Tallinna Sadamal võimalusi selleks ei olnud. Samas teame, et ettevõte on kogu aeg teinud nii reaal- kui finantsinvesteeringuid ja andnud kasumit.
    Lootsi 11 hoone mahakandmine on andnud aluse avalduse esitamiseks politseile? On küllalt selge, et seda maja ei lammutatud, ehkki tegevjuhtkond koostas selle kohta likvideerimisakti. Maja anti tasuta üle erafirmale Estrans Service, mille aktsionärideks on sadama töötajad ja teede- ja sideministeeriumi ametnikud.
    Rikuti vara võõrandamise korda, mis peab toimuma enampakkumise korras kooskõlas haldusnõukogu ja erastamisagentuuriga. Sarap väidab, et riigiettevõtte hoonet pole võõrandatud, kuna see kanti haldusnõukogu otsusel maha. Sarap põhjendab hoone mittelammutamist sellega, et taheti kokku hoida lammutuskulusid.
    Ettevõte on 1994. aastal miskipärast hinnanud osalust erafirmades suures ulatuses alla ja kannab selle tõttu nüüd suurt kahju. Kasumiaruande koostamise juhend soovitab finantsinvesteeringute allahindluse anda läbivaatamiseks audiitorile: kas ikka on väärtpaberite turuväärtus langenud? Sellist dokumenti meil ei õnnestunud aga leida. Allahindlus, jutt on miljonitest kroonidest, tehti pearaamatupidaja korraldusel.
    Sarapi väitel soovitas finantsinvesteeringud alla hinnata audiitorfirma Price Waterhouse, kui tutvus 1994. aasta aruandega. Kummastav, et audiitorfirma kiri on saadetud aasta hiljem, 1996. aasta alguses, ja konkreetsest allahindlusest seal juttu ei olnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.