Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebameeldiv sadama kontroll

    Vastab riigikontrolli II osakonna peakontrolör Rein Randma

    Me polnud päris veendunud, et olime saanud kõik dokumendid. Andsime ettevõtte peadirektorile Enn Sarapile võimaluse esitada täiendavaid dokumente, ja saatsime talle kõigepealt akti tooriku. Riigikontrolli töötajad võisid dokumentide puudumise tõttu mingeid fakte valesti esitada ja Sarap sai võimaluse faktid parandada ning puuduvad dokumendid esitada. Ja tõesti, ta tegi akti parandusi.
    Miks oli dokumente nii raske kätte saada? Härra Sarap oli korraldanud asja nii, et dokumente väljastati ainult tema või pearaamatupidaja kaudu. Iga tühise asja pärast tuli peadirektori poole pöörduda. Ma usun, et paljusid dokumente me üldse ei näinud.
    Ma ei väida, et seal raamatupidamine väga heas korras oli, aga tõstatada küsimus juhtkonna vastutusele võtmisest raamatupidamise halva korraldamise pärast kah ei saa.
    Kas kaht riigikontrolli töötajat, kes Tallinna Sadamat revideerisid, mingil moel ähvardati? Oli igasuguseid segadusi, aga mitte ähvarduse stiilis. Ma ütlen niipalju, et selle kontrollimise läbiviimine oli väga ebameeldiv. Kui tööd alustasime, oli põhjust arvata, et kuna oleme kolmandat korda Tallinna Sadamas, kontrollime eelmises aktis fikseeritud puudujääke ja teeme kindlaks, mis on likvideeritud. Meie juures hakkasid käima aga kümned inimesed kaebustega.
    Milline on riigikontrolli hinnang Muuga sadama 7. kai ehitustööde võistupakkumisele? Jõudsime järeldusele, et võistupakkumine ei toimunud selleks ettenähtud eeskirja kohaselt. Kutse nõupidamisele ei sisaldanud kogu informatsiooni, mis oli ette nähtud ehitustööde võistupakkumise läbiviimiseks.
    Enn Sarap on saatnud riigikontrollile selle akti kohta põhjaliku vastukirja. Mida ta ütleb selles kirjas 7. kai kohta? Sarap möönab, et välja saadetud kutsetes oli tõesti märgitud vaid projektlahenduse valimine. Ta on seisukohal, et mingeid eeskirju ei ole rikutud. Sarapi seletused käivad aga asjast mööda, räägitakse, et on võimalik teha kinnine võistupakkumine. Jah, see on võimalik ja seda riigikontroll ei vaidlustanud. Teiseks, Sarap märgib, et oli välja kuulutatud võistupakkumine ehitus- ja projekteerimistööde üheaegseks tegemiseks. Ka seda ei keela eeskirjad, aga need tingimused tuleb selgelt välja kuulutada.
    Äkki unustas sekretär, kes kirja trükkis, paar sõna lihtsalt kirjutamata? Noh, ma julgen karta, et siin pole kindlasti tehtud näpukat! Mäng on selle jaoks liiga suur -- kümnete miljonite kroonide väärtuses ehitus-töövõtulepingute otsustamisel ei tehta näpuvigu, vaid mõeldakse kümme korda läbi, kui on vaja.
    See on väga nõrk koht. Ehitustööde võistupakkumise korraldamise eeskiri näeb ainsa sanktsioonina ette võimalust, et need, kes taotlevad ebaõige võistupakkumise tühistamist, võivad nõuda oma võistupakkumisega seotud kulude tasumist tellija poolt. Kümnete miljonite kroonide väärtuses lepingu kõrval on tegemist tühiste kulutustega.
    Oli veel midagi, mis 7. kai kohta silma hakkas? Valitsuse määrus näeb ette, et ehitustööde võistupakkumise tulemused peab läbi vaatama haldusnõukogu.Tallinna Sadama haldusnõukogule pole seda läbivaatamiseks esitatud. Sarap pole selle kohta ka midagi selgitavat öelnud, mida saab tõlgendada, et tal ei ole midagi öelda.
    Selliseid näiteid on palju. Kas või Scantransi juhtum.
    Mida uut riigikontroll Scantransi kohta järeldas? Tallinna Sadama eelmine peadirektor Peeter Palu, kes ainuisikuliselt otsustas loobuda täiendavalt emiteeritud aktsiate ostueesõigusest, ületas oma volitusi. Tallinna Sadama osalus kasumit tootvas Scantransis vähenes seetõttu 55%lt 18%le. Saab väita, et sadamal on jäänud saamata teatud kasum.
    Mida Enn Sarap selle juhtumi kohta vastukirjas ütleb? Scantransil oli tema sõnul tungivalt vaja investeeringuid ja Tallinna Sadamal võimalusi selleks ei olnud. Samas teame, et ettevõte on kogu aeg teinud nii reaal- kui finantsinvesteeringuid ja andnud kasumit.
    Lootsi 11 hoone mahakandmine on andnud aluse avalduse esitamiseks politseile? On küllalt selge, et seda maja ei lammutatud, ehkki tegevjuhtkond koostas selle kohta likvideerimisakti. Maja anti tasuta üle erafirmale Estrans Service, mille aktsionärideks on sadama töötajad ja teede- ja sideministeeriumi ametnikud.
    Rikuti vara võõrandamise korda, mis peab toimuma enampakkumise korras kooskõlas haldusnõukogu ja erastamisagentuuriga. Sarap väidab, et riigiettevõtte hoonet pole võõrandatud, kuna see kanti haldusnõukogu otsusel maha. Sarap põhjendab hoone mittelammutamist sellega, et taheti kokku hoida lammutuskulusid.
    Ettevõte on 1994. aastal miskipärast hinnanud osalust erafirmades suures ulatuses alla ja kannab selle tõttu nüüd suurt kahju. Kasumiaruande koostamise juhend soovitab finantsinvesteeringute allahindluse anda läbivaatamiseks audiitorile: kas ikka on väärtpaberite turuväärtus langenud? Sellist dokumenti meil ei õnnestunud aga leida. Allahindlus, jutt on miljonitest kroonidest, tehti pearaamatupidaja korraldusel.
    Sarapi väitel soovitas finantsinvesteeringud alla hinnata audiitorfirma Price Waterhouse, kui tutvus 1994. aasta aruandega. Kummastav, et audiitorfirma kiri on saadetud aasta hiljem, 1996. aasta alguses, ja konkreetsest allahindlusest seal juttu ei olnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.