Riigi osalus Kreenholmi-vabrikus kahanes

«Firma rahaline seis vajas parandamist, aga Eesti riik polnud huvitatud täiendava raha paigutamisest,» selgitas aktsiakapitali suurendamist Kreenholmi Valduse ASi tegevdirektor Meelis Virkebau.

Kuna lähitulevikus algaval vähemusaktsiate avalikul müügil on põhiaktsionäril eesõigus osta pool ülejäänud aktsiatest, jääb väikeaktsionäridele üheksa protsenti Kreenholmi aktsiatest. Enne aktsiakapitali suurendamist jäänuks väikeaktsionäridele 12,25 protsenti Kreenholmi aktsiatest. Kreenholmi aktsiakapital on pärast sissemaksete tegemist 46 miljonit krooni, teatas Virkebau.

Esimesel poolaastal kasvas Kreenholmi toodangu müük 45 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Virkebau kinnitusel toimus suurim müügikasv Rootsis ja Norras, kus Kreenholmil on oma müügifirma.

Kuigi endiselt müüakse kõige enam Kreenholmi kaupu USAsse, kuhu eksporditakse kaks viiendikku toodangut, vähendasime Ameerika osa kunstlikult, väitis Virkebau. «Transport on sinna väga kallis ja tekstiiliturg on seal klass odavam,» põhjendas ta Euroopa osatähtsuse suurendamist.

Saksamaal müüb Kreenholmi tooteid seni agent, kuid sealgi on plaanis oma müügifirma luua, tunnistas Virkebau. «Praegu otsime sinna inimesi tööle,» lisas ta.

Hoolimata müügimahu kasvust oli Kreenholmi poolaasta kahjum 12 miljonit krooni. «Ettevõte pole veel kätte saanud vajalikku tootmise efektiivsust,» tõdes Virkebau.

Aasta lõpuks on Kreenholmi juhtkond plaaninud tulud ja kulud tasakaalu viia. «Kui Eestis ei tule mingit erilist üllatust, kas energia hinnaplahvatust või inflatsiooni järsku tõusu, jõuame tuleval aastal kindlasti kasumisse,» väitis Virkebau.

Kreenholmi 1996. aasta käibeprognoos on 905 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli Kreenholmi käive 706 miljonit krooni ja kasum 805 000 krooni.

Augustis alustas Kreenholm meditsiini- ja tööriiete õmblemist ning koondab vähem töötajaid kui kevadel plaanitud, kinnitas Virkebau. Õmblusjaoskonnas täidetakse esialgu vaid Saksamaalt ja Skandinaaviast tagatud suurtellimusi, edaspidi loodame toota ka Eesti turu jaoks, lisas ta.

Virkebau sõnul õmbleb töörõivaid 35 inimest kahes vahetuses. Kuna ka allettevõte Kreenholmi Frotee läks üle tööle neljas vahetuses ja ketrusfirmas on koormus tõusnud, on aasta lõpul toimuv koondamine väiksem kevadel plaanitust, rääkis Meelis Virkebau.

Kevadel teatas Kreenholmi juhtkond, et alates 1997. aastast jääb ettevõttesse tööle 4500 inimest. Praeguste plaanide järgi jääb Kreenholmis aastavahetuseks tööle 430 töötajat enam, lausus Virkebau. «See on siin kired maha võtnud,» märkis ta.

Kui 1995. aasta alguses oli keskmine palk suurettevõttes 1497 krooni, siis selle aasta alguses tõusis see 1985 kroonini ja 1. juulil 2260 kroonini. «Ma ei taha väita, et see on kõrge, aga tõususuundumus on täiesti märgatav,» kommenteeris Virkebau.