• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi osalus Kreenholmi-vabrikus kahanes

    «Firma rahaline seis vajas parandamist, aga Eesti riik polnud huvitatud täiendava raha paigutamisest,» selgitas aktsiakapitali suurendamist Kreenholmi Valduse ASi tegevdirektor Meelis Virkebau.
    Kuna lähitulevikus algaval vähemusaktsiate avalikul müügil on põhiaktsionäril eesõigus osta pool ülejäänud aktsiatest, jääb väikeaktsionäridele üheksa protsenti Kreenholmi aktsiatest. Enne aktsiakapitali suurendamist jäänuks väikeaktsionäridele 12,25 protsenti Kreenholmi aktsiatest. Kreenholmi aktsiakapital on pärast sissemaksete tegemist 46 miljonit krooni, teatas Virkebau.
    Esimesel poolaastal kasvas Kreenholmi toodangu müük 45 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Virkebau kinnitusel toimus suurim müügikasv Rootsis ja Norras, kus Kreenholmil on oma müügifirma.
    Kuigi endiselt müüakse kõige enam Kreenholmi kaupu USAsse, kuhu eksporditakse kaks viiendikku toodangut, vähendasime Ameerika osa kunstlikult, väitis Virkebau. «Transport on sinna väga kallis ja tekstiiliturg on seal klass odavam,» põhjendas ta Euroopa osatähtsuse suurendamist.
    Saksamaal müüb Kreenholmi tooteid seni agent, kuid sealgi on plaanis oma müügifirma luua, tunnistas Virkebau. «Praegu otsime sinna inimesi tööle,» lisas ta.
    Hoolimata müügimahu kasvust oli Kreenholmi poolaasta kahjum 12 miljonit krooni. «Ettevõte pole veel kätte saanud vajalikku tootmise efektiivsust,» tõdes Virkebau.
    Aasta lõpuks on Kreenholmi juhtkond plaaninud tulud ja kulud tasakaalu viia. «Kui Eestis ei tule mingit erilist üllatust, kas energia hinnaplahvatust või inflatsiooni järsku tõusu, jõuame tuleval aastal kindlasti kasumisse,» väitis Virkebau.
    Kreenholmi 1996. aasta käibeprognoos on 905 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli Kreenholmi käive 706 miljonit krooni ja kasum 805 000 krooni.
    Augustis alustas Kreenholm meditsiini- ja tööriiete õmblemist ning koondab vähem töötajaid kui kevadel plaanitud, kinnitas Virkebau. Õmblusjaoskonnas täidetakse esialgu vaid Saksamaalt ja Skandinaaviast tagatud suurtellimusi, edaspidi loodame toota ka Eesti turu jaoks, lisas ta.
    Virkebau sõnul õmbleb töörõivaid 35 inimest kahes vahetuses. Kuna ka allettevõte Kreenholmi Frotee läks üle tööle neljas vahetuses ja ketrusfirmas on koormus tõusnud, on aasta lõpul toimuv koondamine väiksem kevadel plaanitust, rääkis Meelis Virkebau.
    Kevadel teatas Kreenholmi juhtkond, et alates 1997. aastast jääb ettevõttesse tööle 4500 inimest. Praeguste plaanide järgi jääb Kreenholmis aastavahetuseks tööle 430 töötajat enam, lausus Virkebau. «See on siin kired maha võtnud,» märkis ta.
    Kui 1995. aasta alguses oli keskmine palk suurettevõttes 1497 krooni, siis selle aasta alguses tõusis see 1985 kroonini ja 1. juulil 2260 kroonini. «Ma ei taha väita, et see on kõrge, aga tõususuundumus on täiesti märgatav,» kommenteeris Virkebau.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.