Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seakasvatus osutus ootamatult tasuvaks

    «Ma ei ütleks, et me juba suur firma oleksime, aga siiski arenenud küllaltki hea tempoga,» laseb 34aastane erihariduseta Tilk laisalt üle huulte. «Kui me esimesel aastal rõõmustasime, et saime aastakäibeks miljoni, siis nüüd on poolaasta käive juba 20 miljonit krooni.»
    Alates 1994. aastast on Tilga juhitav AS Pomes olnud Taani jõusöödalisandite maaletoojaks ja edasimüüjaks. Siit ka suur käive, kasum ning firmajuhi ilutsev Mazda 323 Forte, 1995. a mudel.
    Sigala ostmiseni jõuti tänavu märtsis tänu soovile kalleid väljamaiseid söödalisandeid enne müüki koha peal proovida ning tulemusi reklaamina kasutada. Suigu OÜ sigala koos 700 nälginud seaga saadi kätte 416 000 krooni eest, hoonete hind oli vaid 26 000 krooni. «Sigalast me saame (söödalisanditele -- ÄP) tõesti efektiivset reklaami,» selgitab Tilk oma äriideed, «alati kui keegi küsib, ütleme, et kui ei usu sõida kohale ja vaata, et asi toimib.»
    Pärast paarikuist sigade karjatamist sai Tilgale ja tema kompanjonidele selgeks, et seakasvatus ei täida ainult reklaami eesmärki söödalisandite müümisel, vaid annab ka piisavat kasumit.
    «Reklaamist on asi kasvanud selleni, et meil on plaanis osta ka teine, veelgi suurem sigala,» lausub Tilk enesekindlalt. Praegusesse sigalasse plaanitakse ühtekokku tuua 2400 siga ja uude Pärivere sigalasse veel 6000 looma. Juba poole aasta pärast loodab AS Pomes sigade pealt teenida 70--80 000 krooni puhaskasumit kuus.
    Pomesit külastanud Eesti suurima seakasvatusmajandi ASi Ekseko juhatuse esimees Andres Veide ei suuda Pärnumaal nähtut kommenteerides rahulikuks jääda. «Tegemist on söödahangeldusfirmaga, kellel on Läänemerel 70tonnine laev, mis sõidab ringi ja otsib vilja müümiseks soodsamat kohta,» ei anna Veide Tilgale armu. «Nad ostsid need nälginud sead kokku 10 krooniga kilo, söödavad neid ning müüvad kilo vähemalt 22 krooniga. Muidugi on nad siis kasumis!» hüüatab vihane Veide. «Normaalsetel seakasvatajatel ajab selline jutt kopsu üle maksa.»
    Pealegi arvab Ekseko esindaja, et Pomesi leidsid ning tõid üldsuse ette need pahatahtlikud inimesed, kes soovivad tõestada vastupidist sellele, mida kogu Eesti seakasvatajad väita püüavad -- nimelt kahjumiga töötamise paratamatust.
    Neeme Tilka ajab suurtootjate skeptitsism aga muigama. «No neist tuleb aru saada, sest mitte ainult nemad üksi, vaid 95% Eesti seakasvatajatest ei tegelegi millegi muuga kui valitsuselt raha taotlemisega, et keegi maksaks kinni nende kahjumi,» kritiseerib Tilk oma kontoris kohvi rüübates suurpõllumehi. «Kui ilmub välja keegi Pomes ja väidab, et on võimalik kasumit saada, on see neile suurtele nuga selga.»
    Tilk rõhutab korduvalt, et tema firma edu teiste seakasvatajate ees põhjustab eelkõige söötmisviis: samal ajal kui suured majandid hoiavad kalli ja efektiivse sööda pealt iga hinna eest kokku, kulutab Pomes oma sigade toitmiseks tunduvalt suuremaid summasid. «Kõik seakasvatajad teavad, mida normide järgi peab sigadele andma, aga nad ei anna ju,» nöögib Tilk rõõmsameelselt.
    Kvaliteetne sööt ja söödalisandid on küll kallid aga kokkuvõttes kasvab siga kiiremini ning tema tervis on palju parem, selgitab Tilk läänes omandatud põhimõtteid. «Efektiivse seakasvatuse mudelit ei ole ju mina välja töötanud, vaid meie sõbrad Taanist ja Hollandist,» lisab Tilk.
    ASi Tamsalu Terko peadirektor Aadu Jaansoo jagab Neeme Tilga põhimõtet söötmiskulude osatähtsusest sea tasuvuse juures. Ka Jaansoo on läinud seda teed, et ostis poolteise kuu eest ära kehvas seisundis Vajangu seafarmi ning puhub sigadele taas elu sisse.
    «Ostsime farmi selleks, et tõestada, et seakasvatus tasub ära, iseasi, kui suur tasuvus on,» selgitab Jaansoo. «Teine põhjus oli, et me võtsime selle Terkole katsebaasiks.»
    Seniste katsetuste põhjal, mida Tamsalu Terkos tehtud, julgeb peadirektor kinnitada, et seakasvatus jõuab kasumisse. «Me arvame, et ei pea taga ajama odavat Ukraina jõusööta, vaid rõhu peab panema kvaliteedile,» toonitab Jaansoo.
    Äsja ostis AS Pomes 50 000 krooniga Pärnu külje all asuva, pankrotistunud ASi AF Pärnu viljakuivati ning alustas eelmisel nädalal vilja kokkuostu. Koostöös soomlastega algab seal juba kuu aja pärast söödakontsentraatide tootmine.
    Pomesi järgmise kolme aasta nägemus on minna nii Haapsalu, Viljandi kui Rapla suunal, osta kokku veel 5--6 kuivatit ja hakata kohalike talunike käest vilja ostma.
    «Ei tahaks küll ette rutata, aga soov oleks ka viljaäris üha rohkem kaasa lüüa,» ei tunnista Tilk tagasihoidlikkust voorusena. «Seoses sellega tuleb meil siia, Pärnu maakonda, ka jõusöödatehas.»
    Kuigi praegu peab AS Pomes jõusöödatehase rajamiseks alles läbirääkimisi ning loodab senise omaniku nõutava miljonikroonise hinna viis korda alla kaubelda, lubab Tilk tehase käivitada juba järgmisel aastal. Tootmismahuks planeeritakse 1000--1200 tonni söödavilja ühes vahetuses kuus, eelarve on 8 miljonit krooni. Lõviosa rahast saadakse ühelt Taani fondilt, kes tuleb esialgu aktsionäriks, viie aasta pärast müüb aga aktsiad tagasi. «Me loodame, et järgmiseks koristushooajaks on kõik korras,» kinnitab ettevõtlik pärnakas.
    Möödaminnes lisab ta, et Pomes plaanib ka ise hakata viiesajal kuni tuhandel hektaril nisu ja otra kasvatama. «Sellel ei ole mingit pistmist seakasvatuse või jõusöödaga, see on lihtsalt hea äri,» konstateerib ta.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.