ATX ehk revolutsioon emaplaadil

Protsessor on arvuti arengu juures kindlasti kõige kiiremini vahelduv osa, samas on emaplaat, mille külge tegelikult kogu arvuti üles ehitatakse, jäänud oma ehituselt muutumatuks.

Kunagi olid ajad, mil klaviatuur ja monitor olid ainsad, mis arvutit välismaailmaga sidusid, kõvakettad olid mõõtmetelt suured ja mahult väiksed ning nende juhtimiseks vajalik elektroonika märkimisväärselt kallis.

Sellest ajast pärinevad AT- ja BabyAT-nimelised emaplaadistandardid, mis on teinud võimalikuks PC-maailma paindliku ülesehituse -- siit emaplaat, sealt korpus, kolmandast kohast veel mingid jupid, ja masin kokku.

Eelmise aasta lõpus käis Intel välja uue ATX-standardi, mis üsna lihtsate liigutustega muudab PC-arvuti paindliku ülesehituse, mis vahepeal on kippunud ajale jalgu jääma ja jäigaks minema, uuesti paindlikuks.

Emaplaati pööratakse 90 kraadi võrra, kätte näidatakse paslikud asukohad lisakaardislottide, mälu, protsessori ja pistikute jaoks, lisaks veel korpuse tagaseina auk pistikupaneeli jaoks. Eesmärk -- et ükski vahetatav komponent ei jääks millegi alla.

Lisaks on aga veel ka ettekirjutused toiteploki kohta, mis lisaks kohustuslikuks saavale 3,3V-toite lisamisele on paigutatud nii, et see lisaks üldisele tuulutamisele ka otse protsessorit jahutaks, vähendades nii arvutis müra tekitavate ventilaatorite hulka.

Harilikult on protsessoril oma ventilaator, mis muide tihti kipub rivist välja minema. 3,3voldine toide on muide muutumas populaarseks ka PCI-kaartide puhul, nii et arvatavasti pole kaugel aeg, kus 5voldist toidet pakkuvale emaplaadile uute lisakaartide ostmine probleemiks muutub, nii nagu täna on VESA-localbus'i kaardi hankimine.

Mis läheb kogu see arvuti siseehitus korda kasutajale?

Kõigepealt tähendab see, et arvuti hooldamine on parema paigutuse tõttu märksa hõlpsam ja näiteks mälu lisamisega võiks kasutaja ise hakkama saada.

Ajal, mil 32 MB mälu saab kätte vähem kui 3000 krooniga, ei ole ju mõtet selle pärast kedagi kohale kutsuda -- vähemalt ATX-emaplaadi puhul, kui see operatsioon ei tähenda kogu arvuti jupphaaval lahtilammutamist.

Mina tahan enne mingi seadme ostmist alati teada, kuidas see lahti käib. Isegi juhul, kui ma ei peaks kunagi seda ise tegema, pean ma ikkagi maksma kinni töömehe aja, ja ma ei usu, et näiteks kahe erinevat marki koopiamasinaid müüva firma töömehe tunnihind märkimisväärselt erineks.

Lisaks on loomulikult lihtsama konstruktsiooniga seadme puhul väiksem tõenäosus, et tehases on miski valesti kokku kruvitud.

Eriti oluline on aga see siis, kui te juhtumisi peaksite vastutama hulga arvutite eest ja majasisest hooldust tegema. Selle loo jaoks valmistudes kruvisin pulkadeks lahti ja kokku tagasi ühe Microlinki ATX-emaplaadiga mudeli, mis pole veel tootmisse jõudnud.

Kokkukruvimine õnnestus esimesel katsel, ei pannud mind vanduma ega lõhkunud näppe. Ja loomulikult, seda lammutamist poleks vaja olnud, kui ma oleksin tahtnud midagi muud, kui lihtsalt aega mõõta.

Üks ventilaator peaks tähendama vaiksemat arvutit -- sellele väitele vaidlevad küll arvutiga samas toas magada armastavad inimesed vastu. Kindlasti peaks see tähendama aga töökindlamat arvutit, sest suure ventilaatori väsimine on reeglina kuulda.

Ja lõpetuseks ei saa jätta mainimata, et ATX tähendab PC-arvutite lähenemist Mac'idele märksa enam kui Win95 -- nimelt kirjeldatakse selle standardiga ära see, kuidas emaplaadilt saab toiteplokile edasi anda soovituse ennast välja lülitada, ehk lihtsalt seletades: valides Start-menüüst ShutDown, lülitatakse arvuti tõesti välja.

Emaplaadi enda materjalikulu on senisest veidi suurem, samuti oleks hea kasutada vastavat toiteplokki. Kõik edasine aga, muuhulgas arvuti kokkukruvimine ja hilisem hooldus, peaksid olema odavamad.

Lisaks sellele on tänu lühematele juhtmetele ja juhtmevabale tagapaneelile tootjal märksa lihtsam viia normidele vastavaks arvutist lähtuv kiirgus -- mis tähendab muuhulgas seda, et ka väikesed tootjad saavad valmistada oma hinnatundlikule kasutajale CE-normidele vastavaid arvuteid.

Selle aasta lõpuks peaks 16% emaplaatidest olema ATX, aastaks 1999 aga 64%, kusjuures ülejäänud on enamasti mõne suurtootja fir- masisesele standardile vastavad.