3. september 1996
Jaga lugu:

Linnapead saavad lahkumise korral priske kompensatsiooni

Küsitledes 14 linnapead, selgus, et kõige suuremat kompensatsiooni on õigus küsida Paide linnapeal Jaan Rõugul, kuni üheksa kuupalga ulatuses. Linnapeadest on kõige kõrgem ametipalk Narva linnapeal Raivo Murdil.

Jaan Rõuk oli talle määratud kompensatsiooniga rahul. Ta on olnud linnapea kaks ametiaega ja tegelnud lisaks muudele kohustustele ka organisatsiooni struktuuri loomise ja kujundamisega, ütles ta.

Kohtla-Järve linnapea Ain Kalmaru saab ametikoha kaotamise eest hüvituseks kuue kuu palga vaid sel juhul, kui ta poole aasta jooksul mujale tööle ei asu. Kui ta uuele töökohale asudes hakkaks vähem teenima, makstakse talle kinni ainult palgavahe.

Kuigi Kalmarul oleks võimalik kokku saada kompensatsioonina 64 800 krooni, pole ta ettenähtud sotsiaalsete garantiidega eriti rahul. «Olime esimesed, kes need vastu võtsid, teised on teinud seda hiljem ja nende garantiid on tugevamad,» ütles ta.

Kuue kuu palga saaks kompensatsioonina ka Jõhvi linnapea Aavo Keerme, kui tema volitusi ei pikendata. Keerme praegune ametipalk on üks Eesti kõrgemaid, 11 800 krooni kuus. «Vähemalt antakse võimalus üks kuni poolteist kuud puhata ja mõtteid mõlgutada, mida edasi teha,» tunnistas viis aastat linnapeana töötanud Keerme.

Tema kõrval on Otepää linnapea Aivar Nigoli 3115 krooni suurune ametipalk üsna armetu, kuigi ka temale lubab volikogu hüvitiseks kuue kuue ametipalka. Väino Linde on Pärnu linnapea kohustusi täitnud ainult pool ametiaega, mistõttu tema saaks ametist vabastamise puhul valurahaks vaid kolme kuu ametipalga, kokku 27 600 krooni. Samaga peab leppima ka Kärdla linnapea Jüri Ojasoo.

Viljandi linnapea Andres Soosaar teatas, et tema tegi koos linnavalitsusega volikogule ettepaneku, et piisaks kolme ametipalga maksmisest pärast töölt lahkumist. «Ma ei leia, et rohkem oleks vaja,» ütles ta.

Viljandi linnapea ei pea ennast ka nii viletsaks, et ta kolme kuu jooksul uut töökohta ei leiaks. Viljandi linnavolikogu otsustas linnapeale määrata kompensatsiooniks nelja kuu palga.

Rapla linnapea Eero Kalberg läks sekretäri käest küsima, milline kompensatsioon on talle määratud ja milline on tema palganumber. Ta polnud hüvitise peale veel mõelnud.

Selgus, et Rapla linnapea ametipalk on 5000 krooni ja ta saaks ametist lahkumise korral kompensatsiooniks kolme kuu ametipalga. «Kui mind linnapeaks tagasi ei valita, pääsen ilmselt kõrgema palga peale,» naeris Kalberg.

Viljandimaa omavalitsuste liidu büroo on välja töötanud soovitusliku iseloomuga näidise kompensatsioonide arvestamiseks omavalitsustöötajatele. Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektori Mart Molli sõnul on seda rakendatud juba paarikümnel juhul.

Viljandimaal välja pakutud kompensatsiooninumbrite järgi saaks alla viieaastase staazhiga linnapea, kes vabastatakse teenistusest seoses valimistulemustega, hüvituseks nelja kuu palga, samamoodi nagu ka kohalike volikogude esimehed. Näidises on toodud aga volikogu esimehe keskmiseks ametipalgaks 2000 krooni ja linnapeadel ainult 4500 krooni kuus.

Kuigi praegu on omavalitsustel palju mudeleid kompensatsioonide kehtestamiseks, leidis Molli, et tulevikus oleks vaja luua ühine kompensatsiooni arvestamise kord. Ta lisas, et kompensatsioon on vajalik, et kaitsta tähtajaliselt ametisse valitud ametnike huve ja soodustada omavalitsusametnike kui elukutse teket.

Eesti linnade liidu büroo asedirektor Tiit Kirss märkis, et parim lahendus oleks, kui linnapeade, vallavanemate ja volikogude direktorite ametikohad ei sõltuks üldse poliitikast. Ka Kirss tunnistas, et tulevikus tuleks kompensatsioonide süsteem omavalitsuste vahel ühtlustada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum