Toetus saabub kahes osas, üks on mõeldud Eesti ettevõtete ekspordioskuste suurendamiseks ja teine osa eksporditavate toodete konkurentsivõime parandamiseks. Toetused on ette nähtud peamiselt koolituse ja infoprogrammide tarbeks. Toetuse saamiseks peab Eesti valitsus otsustama, milline institutsioon hakkab edaspidi ekspordi arendamist juhtima, ütles majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso. Valitsuse määratud institutsiooni kaudu hakkab liikuma ka Euroopa Liidu raha. Ekspordi arendamist juhtiv institutsioon selgub 13. septembriks.

Majandusministeeriumi andmetel ei saa nimetatud arendusinstitutsioon olema ekspordinõukogu ega kaubandus-tööstuskoda, vaid mõni majandusministeeriumi haldusalas olev eraldiseisev üksus.

Ekspordi arendamiseks vajalikke koolitusprogramme ja infovõrke arendavad kõik Lääne-Euroopa riigid ja kui Eesti teeb samuti, on tal teistega võrdsed tingimused, ütles Harda Reedik majandusministeeriumist.

Ekspordi toetusprogrammide väljatöötamisega on majandusministeeriumis tegeldud juba kaks ja pool aastat ning tänavu peaks see töö valmis saama.

Programmi käivitamine võtab majandusministeeriumi andmetel aega veel vähemalt neli kuud, mille jooksul leitakse kõigepealt ekspordi arendamist korraldav institutsioon, siis võetakse firmadelt taotlused ja sõlmitakse saabunud taotluste alusel leping Euroopa Liiduga.

Programmi käivitamisega samal ajal formuleerivad majandusministeeriumi eksperdid Eesti ekspordipoliitika seisukohad.

Ekspordipoliitika elluviimises on edaspidi oluline roll riigiaparaadil, mille kaudu hakkavad liikuma nii riiklikud kui ka välisabi summad. Ettevõtteid toetatakse tulevikus kaudselt mitmesuguste koolitusprogrammide kaudu. Samuti on kavas luua infovõrk, mille kaudu on Eesti ettevõtjatel võimalik leida sobivaid turge ja lepingupartnereid välismaal.

Ekspordi arendamine on vajalik riigiaparaadile endale, kuna kaupa müües saabub Eestisse rohkem raha, ini-mesed maksavad rohkem makse ja riigiametnikele on võimalik rohkem palka maksta.