Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häguse eesmärgiga pimesikumäng ELiga

    Eesti kroon on seotud Saksa margaga. Selle väitega sarnaste enesestmõistetavuste hulka püütakse paigutada ka Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Ent kunagi, võib-olla kümne aasta pärast, kui kroon on muutunud piisavalt stabiilseks ja kindlaks, loobutakse fikseeritud kursist. Seega, kui isegi krooni seotust ei saa käsitleda kui igal ajahetkel kehtivat aksioomi, siis veel vähem saab tõestust mittevajava väitena võtta Eesti liitumist ELiga.
    Eesti adapteerimine Euroopa riikide ühendusse võtab üha abstraktsemaid vorme. Eestis tegutsevates Brüsseli fännklubides on täiesti vastamata peamisele küsimusele, s.o mida Eesti ootab ELiga liitumisest.
    Majandusliku külje pealt kaaludes pole liitumine ELiga põhjendatud, pigem võib ühises suures katlas keemine pudruks teha Eesti majandusarengu ka kõige tagasihoidlikumad ambitsioonid. Liitumise majanduslikku põhjendamatust on näiteks tunnistanud ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.
    Liituda soovijate alati varnast võtta argument on Eesti julgeoleku garantii. Arusaadavalt oleks eestlastel pisut turvalisem tunne, kui ELi piir läheks Narva tagant. Ent tegelikult toimiva turvaefekti saab siiski tekitada ainult liitumine NATOga. Kusjuures suure tõenäosusega on olemas NATOga liitumiseks ka muid teid, kui ELi n-ö NATO tagauksena kasutades.
    Ent hoolimata eesmärgi hägususest liidavad riigiametnikud Eestit ELiga üha kirglikumalt, liitujate esinumbriks on president ise. Ning tõepoolest, ilmselt juba pärast teist Brüsselis tehtud ajupesu nõtkuks iga eestlane põlvist ja asuks suust välja ajama nn eurojuttu. Suures osas on aga tegemist ametnike isiklike huvidega -- näiteks Phare programmist koolitusraha saamine või Strasbourg'i nädalasele seminarile minemine, mida kogu rahva huvidena serveeritakse.
    Liitumisest rääkivatele ametnikele kaasanoogutajate hulk on kogukas. On ju EL hiigelratastel pöörlev sotsiaalabisüsteem. See riik, kes on jõukam, maksab kinni vaesema kulud. Seega ei saaks Eesti ELis küll väga kiirelt areneda, ent teisest küljest ei laseks riikide ühendus Eesti-sugusel sabassörkijal ka päris ära kukkuda. Ja selline kehvapoolne, aga garanteeritud kindlustunne tundub sobivat paljudele, aegade jooksul erinevate võimude vintsutatud ning ettevaatlikuks õpetatud eestlastele. Aga on ju ilmselge, et mõnede soov sabas sörkida ei saa olla ühendusse liitumise peapõhjus.
    Niisiis liigub Eesti ELi poole. Juba on käibekeelde levinud kõikvõimalikud väljendid, mis algavad sõnaga euro. Paljude riigikogus ringlevate seadusemuudatuste vastuvõtmise peamine argument on vastavus eurodirektiividele või eurostandarditele. Kuid kõigi nende eurode kõrval ei vaevu keegi peatuma põhiküsimustel, kas ja miks on Eestil vaja ELi liikmeks olemist. Sellele vastamata jätmine võib üsna kurvalt lõppeda. Ühel hetkel võime avastada, et olemegi ELis, kusjuures sees olla ei olegi võib-olla nii hea, kui reklaamides välja lubatud. Ent EList välja astuda ei ole võimalik.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.