Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häguse eesmärgiga pimesikumäng ELiga

    Eesti kroon on seotud Saksa margaga. Selle väitega sarnaste enesestmõistetavuste hulka püütakse paigutada ka Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Ent kunagi, võib-olla kümne aasta pärast, kui kroon on muutunud piisavalt stabiilseks ja kindlaks, loobutakse fikseeritud kursist. Seega, kui isegi krooni seotust ei saa käsitleda kui igal ajahetkel kehtivat aksioomi, siis veel vähem saab tõestust mittevajava väitena võtta Eesti liitumist ELiga.
    Eesti adapteerimine Euroopa riikide ühendusse võtab üha abstraktsemaid vorme. Eestis tegutsevates Brüsseli fännklubides on täiesti vastamata peamisele küsimusele, s.o mida Eesti ootab ELiga liitumisest.
    Majandusliku külje pealt kaaludes pole liitumine ELiga põhjendatud, pigem võib ühises suures katlas keemine pudruks teha Eesti majandusarengu ka kõige tagasihoidlikumad ambitsioonid. Liitumise majanduslikku põhjendamatust on näiteks tunnistanud ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.
    Liituda soovijate alati varnast võtta argument on Eesti julgeoleku garantii. Arusaadavalt oleks eestlastel pisut turvalisem tunne, kui ELi piir läheks Narva tagant. Ent tegelikult toimiva turvaefekti saab siiski tekitada ainult liitumine NATOga. Kusjuures suure tõenäosusega on olemas NATOga liitumiseks ka muid teid, kui ELi n-ö NATO tagauksena kasutades.
    Ent hoolimata eesmärgi hägususest liidavad riigiametnikud Eestit ELiga üha kirglikumalt, liitujate esinumbriks on president ise. Ning tõepoolest, ilmselt juba pärast teist Brüsselis tehtud ajupesu nõtkuks iga eestlane põlvist ja asuks suust välja ajama nn eurojuttu. Suures osas on aga tegemist ametnike isiklike huvidega -- näiteks Phare programmist koolitusraha saamine või Strasbourg'i nädalasele seminarile minemine, mida kogu rahva huvidena serveeritakse.
    Liitumisest rääkivatele ametnikele kaasanoogutajate hulk on kogukas. On ju EL hiigelratastel pöörlev sotsiaalabisüsteem. See riik, kes on jõukam, maksab kinni vaesema kulud. Seega ei saaks Eesti ELis küll väga kiirelt areneda, ent teisest küljest ei laseks riikide ühendus Eesti-sugusel sabassörkijal ka päris ära kukkuda. Ja selline kehvapoolne, aga garanteeritud kindlustunne tundub sobivat paljudele, aegade jooksul erinevate võimude vintsutatud ning ettevaatlikuks õpetatud eestlastele. Aga on ju ilmselge, et mõnede soov sabas sörkida ei saa olla ühendusse liitumise peapõhjus.
    Niisiis liigub Eesti ELi poole. Juba on käibekeelde levinud kõikvõimalikud väljendid, mis algavad sõnaga euro. Paljude riigikogus ringlevate seadusemuudatuste vastuvõtmise peamine argument on vastavus eurodirektiividele või eurostandarditele. Kuid kõigi nende eurode kõrval ei vaevu keegi peatuma põhiküsimustel, kas ja miks on Eestil vaja ELi liikmeks olemist. Sellele vastamata jätmine võib üsna kurvalt lõppeda. Ühel hetkel võime avastada, et olemegi ELis, kusjuures sees olla ei olegi võib-olla nii hea, kui reklaamides välja lubatud. Ent EList välja astuda ei ole võimalik.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.