Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektrijaamade hiiliv erastamine jänkidele
USA elektrifirma NRG Generating International B.V. kava investeerida Eesti kahte suuremasse elektrijaama ligi kolm miljardit krooni annab tunnistust peaminister Tiit Vähi headest kalapüügioskustest. Teatavasti hakkasid ameeriklased Eesti vastu konkreetsemat huvi ilmutama vahetult pärast peaministri ülemöödunudsuvist kalalkäiku USAs.
Äripäeva arvates on ameeriklaste tulek Kirde-Eestisse koos kolme miljardi krooniga tervitatav, kuid ei saa nõustuda ühisfirma asutamise viisiga. Kuna Eesti Energia erastamise vastu on juba praegu tundnud huvi vähemalt neli suurt elektrifirmat, siis on toimetus seisukohal, et ühisfirma asutamiseks oleks tulnud korraldada konkurss. Praegu loob aga valitsus infrastruktuuriettevõtete erastamisel ohtliku pretsedendi.
Konkursi korraldamine oleks aidanud välja selgitada ka kahe Narvas asuva elektrijaama praegust hinda. Seni pole Eestis keegi adekvaatselt hinnanud nende jõujaamade tegelikku maksumust. Praeguse väidetava hinna, 50 miljonit dollarit pluss 200 miljoni dollari suurune investeeringute garantii, on pakkunud ameeriklased. Ent ei saa ju müüa kaupa, teadmata selle tegelikku väärtust.
Teine seni vastuseta jäänud küsimus on, mis juhtub pärast ühisfirma moodustamist elektrienergia hinnaga. Elektritarbijad võivad olla kindlad, et hind lähiaastatel tõuseb, kuid kui suur see tõus on, seda ühisfirma asutamist ette valmistanud majandusministeeriumi töötajad ei ütle. On raske uskuda, et sarnases teadmatuses viibivad ka sadu miljoneid dollareid Eestisse paigutavad ameeriklased. Elektrienergia hind võib ameeriklasi jätta ükskõikseks ainult juhul, kui valitsus on andnud neile mingid omapoolsed garantiid. Majandusminister Andres Lipstoki kinnitusel aga mingeid garantiisid ameeriklastele ei anta.
Seni pole selge ka see, kuidas hakkab pärast ühisfirma moodustamist muutuma elektrijaamades tööhõive. Kindlasti on elektrijaamadesse raha paigutav investor huvitatud töötajate arvu märgatavast vähendamisest ja kahtlemata pole tema asi, mida need sajad vene keelt rääkivad inimesed pärast koondamist Narvas tegema hakkavad.
Ameeriklaste investeeringu puhul on kahtlemata mitmeid positiivseid momente. Kuna elektrijaamade tehnoloogia on amortiseerunud, siis vajavad nad hädasti investeeringuid, ja selge on see, et investeerijaks ei jõua olla riik. Tänu jänkide toetusele võib suureneda ka elektrienergia eksport ja kindlasti on suure USA firma tulek Kirde-Eestisse kasulik ka Eesti riigi julgeoleku seisukohalt.
Ameeriklastel on tõsine huvi investeerida Eestisse, Eesti Energia elektritootmise baasil ühisfirma asutamiseks korraldatud konkurss poleks neid siit eemale peletanud.
Loodetavasti valib valitsus järgmiste infrastruktuuriettevõtete erastamisel teise, konkursi tee, sest praegu kipub jääma mulje, et kahe elektrijaama tulevik määrati kindlaks ühe kalalkäigu ajal.