Laenu- ja omakapitali kaasamine investoreilt

Iga äriühingu kapital jaguneb omakapitaliks ja laenukapitaliks. Omakapital koosneb omanike äriühingusse paigutatud varast ning äriühingu teenitud, kuid omanikele jaotamata vahenditest. Laenukapitali moodustavad äriühingu laenuks võetud rahalised vahendid.

Laenukapital kuulub tagasimaksmisele kindlaksmääratud tähtajal ning selle kasutamise eest tuleb teha perioodilisi makseid intressi näol. Omakapital (aktsionäride sissemaksed) on antud aktsiaseltsile tähtajatuks kasutamiseks, selts võib, kuid ei ole kohustatud maksma tasu selle kasutamise eest ning see ei kuulu tagastamisele muidu kui seltsi likvideerimisel.

Võlakirjade investorite tuluks on võlgniku makstav intress ning võlakirjade müügist saadav tulu. Omakapitali investorid (aktsionärid) teenivad tulu dividendidena ja aktsiate ostu-müügihinna vahena.

Erinevalt võlakirjadelt makstavatelt intressidest on dividendide suurus eelnevalt kindlaks määramata ning nende maksmine ja suurus sõltuvad aktsiaseltsi majandustegevuse tulemuslikkusest.

Kui võlakapitali investoril on õigus nõuda laenu võtjalt investeeringu (võla) põhisumma tagastamist võla tähtpäeval, siis omakapitali investoril puudub õigus nõuda investeeringu põhisumma tagastamist. Aktsiatesse investeerides ootab investor lisaks dividendidele eelkõige aktsiate turuväärtuse tõusu ning lühemas perspektiivis saab ta oma investeeringu tagasi vaid juhul, kui tal õnnestub müüa oma aktsiad edasi teisele investorile.

Võlakirjad ja aktsiad annavad nende omanikele erinevad õigused. Võlakirjade omanike õigused piirduvad õigusega nõuda intressi ja võla põhisumma maksmist kindlaksmääratud tähtajal ning õigusega kasutada emissioonitingimustega sätestatud optsioone. Aktsionäridel on lisaks dividendide saamise õigusele ka õigus osaleda aktsiaseltsi tegevuse juhtimises aktsionäride üldkoosolekute ja juhtorganite valimise kaudu.

Iga äriühing nõuab tegevuse alustamiseks algkapitali, mis teoreetiliselt võib olla nii omakapital kui laenukapital. Tegelikkuses on aga ilma omakapitalita äriühingule raske, kui mitte võimatu leida laenu andjat. Omanike ühingusse paigutatud kapital vähendab laenuandja riske ja on ühtlasi tunnistuseks omanike usust nende ettevõtmise edukusse. Samal ajal võib tegevuse finantseerimine ainult omakapitali arvel osutuda raskeks. Omakapitali kombineerimine laenatud vahenditega võimaldab äriühingul alustada ja tegutseda viisil, mis on selle omanikele majanduslikult kõige vähem koormav.

Laenu on kasulik võtta juhul, kui äriühingu tegevusest saadav tulu ületab laenult makstavat intressi.

Risk ja tasu. Iga investor soovib tasu vastavalt võetud riskile. Mida kõrgem on risk, seda suurem peab olema tasu selle kandmise eest.

Tähtaeg. Tähtaeg on eriti oluline võlakapitali investoritele. Vastupidiselt aktsiatele, mis ei ole reeglina inflatsiooni suhtes tundlikud, võib ootamatult kõrge inflatsioon vähendada võlakirjade tulusust investori jaoks või investeeringu hoopis kahjulikuks muuta.

Turuväärtuse kasv. Kuigi nii võlakirjade kui aktsiate omanikud on huvitatud neile kuuluvate väärtpaberite turuväärtuse kasvust, on turuväärtuse kasv olulisem aktsionäridele, kelle esmaseks motiiviks aktsiatesse investeerimisel on lootus teenida seltsi kasvu ja turupositsiooni paranemisega kaasnevalt aktsiate hinna tõusult.

Likviidsus. Likviidsus näitab seda, kui lihtne või raske on müüa/osta aktsiat/võlakirja järelturul. Kuna likviidsus võimaldab investoritele paindlikkust investeerimisotsuste tegemisel, on likviidsed väärtpaberid ka suuremas nõudluses ja kõrgema hinnaga.

Aktsiad ja võlakirjad -- investori valik. Investori valik aktsiate ja võlakirjade vahel sõltub investeeringu tegemise eesmärkidest ning investori prognoosidest inflatsiooni ja intressimäärade ning aktsiaturu ja ettevõtluse tulude suhtes. Pikaajalist investeeringut teha sooviv investor võib eelistada aktsiaid lootuses vähendada inflatsiooni mõju oma investeeringule ja/või teenida aktsiate turuhinna tõusult. Lühiajaline investor võib eelistada võlakirjaga kaasnevat kindlustunnet tulu korrapärasuse ning võla põhisumma tagastamise suhtes.

Võlakirjade ja aktsiate emiteerimisel on väga olulised nii emiteeritavate aktsiate/võlakirjade hulk kui emissiooni ajastamine. Enne emiteerimist peaks emitent täpselt teadma oma vajadusi täiendava kapitali järele, vältimaks puudujääke ning sellest tulenevat täiendava emissiooni korraldamise vajadust. Hoiduma peaks kapitali kaasamisest üle vajaduste, st ulatuses, mida emitent ei ole võimeline tulutoovalt rakendama.