Korteri erastamine võib muutuda painavaks

Artikkel

- Uudised
- 12. september 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteri erastamine võib muutuda painavaks
Põhimõtteliselt peaks korteri erastamine olema suhteliselt kerge protsess. Tuleb minna elukohajärgsesse majavalitsusse, täita avaldus, vormistada vajalikud paberid, kanda majavaldaja arvele korteri hinnale vastav hulk EVPsid ja oodata korteri ostu-müügilepingu sõlmimist.
Tallinnas Koplis Pelguranna tänav 5 asuva elumaja omanik on RAS Ehitajate EEV.
Eelmise aasta alguses alustasin korteri erastamise esimest etappi, st vajalike dokumentide ettevalmistamist ja EVPde ülekandmist. Asjaajamine sujus ladusalt, kuni elamuehitusvalitsuse erastamisosakonna töötaja teatas: «Nüüd oodake. Umbes kuu-paari pärast jõuame teie korteri erastamiseni ja me anname sellest eelnevalt ka kindlasti teada.»
Paari kuu pärast teatas Ehitajate EEV naistöötaja, et majaga on mingi segadus, aga lähiajal saab asi korda.
Kuu aja pärast teatas üks teine elamuehitusvalitsuse naistöötaja, et midagi on lahti erastamisootel maja dokumentidega. «Te olete nii noor mees, võite natuke oodata,» ütles naisterahvas ja andis lootust, et paari kuu möödudes on asjad korras.
Paar kuud hiljem, külastades juba tuttavat Ehitajate EEV erastamisosakonda, naelutasid seal istunud kaks naist oma umbusaldavad pilgud sisseastujale. Nii neid kui küsijat juba ära tüüdanud päringule, millal korteriasjad liikuma hakkavad, vastasid nad küsimusega: «Kas teil on paberid korras?»
Saanud jaatava vastuse vaatasid nad teineteisele vandeseltslaslikult otsa ja avaldasid valjult oma arvamuse: «Te olete ehk mõni kokkuostja?»
Mille või kelle kokkuostmist nad silmas pidasid, naisterahvad ei täpsustanud.
Tuvastanud neid tülitanud isiku, korrati vana juttu. «Selle maja dokumendid ei ole veel korras,» ütlesid naised nagu ühest suust. «Aga te oodake pisut,» lisasid nad tuttava fraasi.
Möödus terve suvi. Eelmisel nädalal andis üks Ehitajate EEV vanem meestöötaja lõpuks teada, et maja Pelguranna tänaval polnud hooneregistrisse kantud. Seda ei saadud teha, kuna nõukogude ajal oli maja kantud ühe valdaja bilansist teise, lõpuks Ehitajate EEV kätte, kuid ametnike hoolimatuse tõttu oli kadunud omandiõiguse liikumist tõendav dokumentatsioon, selgitas too mees.
«Meil tuli arhiivis tükk aega vaeva näha, et maja dokumendid taastada,» rääkis ta. Meesterahvas lisas, et varsti ehk oktoobris algab ka kõnealuse maja erastamine.
Ehitajate EEV töötaja märkis, et nende valduses olevast 200 majast on ligi pooled sellised, mille dokumendid on puudulikud või puuduvad üldse.
Majandusministeeriumi elamuosakonna juhataja kohusetäitja Volli Kalam märgib, et kirjeldatud situatsioon on üks tüüpilistest venitamisjuhtudest korterite erastamisel.
«Elamuehitusvalitsus oleks võinud juba ammuilma selle probleemi lahendada, kui oleks tahtnud,» lausub Kalam, kui on teada saanud, et selle maja erastamine on seisnud ligi aasta.
Kalami sõnul ei kannusta miski erastamise kohustuslikke subjekte ehk antud juhul Ehitajate EEVd probleemi lahendamisega kiirustama. Mingit karistust ei ole selle eest ka seaduses ette nähtud.
«Probleem on just korterite erastamisega tegelevate ettevõtetega,» jätkab Kalam. «Omavalitsuste kontrolli all olevate munitsipaalasutustega probleemi pole.»
Kalam märgib, et riigikogu menetlusse on antud haldusõiguse seaduse muutmise eelnõu eesmärgiga vähekenegi erastamise kohustusliku subjekti vastutust suurendada.
Seaduseparanduse kohaselt on võimalik erastamisprotsessi venitajat karistada trahviga 150 päevapalga ulatuses ehk 3250 krooniga.
Hetkel kuum