Lühiuudised välismaalt

Artikkel

- Uudised
- 15. september 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised välismaalt
Läti ja Venemaa transpordiministrid otsustasid luua töögrupi, mis peab leidma lahenduse raudteetariifide probleemile. Lätit läbib raudteed pidi iga kuu 2 miljonit tonni kaupu, enamik neist transiidina Venemaale.
Venemaa valitsuse otsusega loobuti ühepoolselt alates 1. septembrist Eesti ja Läti sadamaid läbivatele raudteeveostele kehtinud soodustariifidest.
Venemaa transpordiministri Anatoli Zaitsevi sõnul pole nimetatud otsus suunatud Eesti ja Läti vastu, vaid oli puhtalt majanduslik. ITAR-TASS-ETA
Itaalia kontserni ENI kuuluv koondis SNAM ja Gazpromile kuuluv Venemaa firma Gazeksport kirjutasid alla kokkuleppele, mille alusel hakatakse alates aastast 2000 Itaaliasse toimetama 8 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Koondis SNAM oli esimene lääne firma, mis 1964. a alustas Nõukogude Liiduga majandussuhteid.
Praegu sõlmitud lepingu alusel aitab Itaalia pool kaasa Siberis raskesti ligipääsetavates paikades asuvate gaasimaardlate hõlvamisele. ITAR-TASS-ETA
Radviliskise masinatehas alustas Leedu esimeste kombainide JK-3 Nemunas tootmist.
Uus kombain, mis on valmistatud ühe Taani firma analoogina, suudab koristada 3--4 hektarit põldu päevas, punkri maht on 1,6 kuupmeetrit. Kombaini saab ühendada ka traktoriga Belaruss. Tehas kavatseb 1997. a toota 100 kombaini. Masin maksab veidi enam kui 30 000 litti (90 000 krooni). ELTA-ETA
Euroopas töötavad teistest enam britid, selgus Rootsi statistika keskbüroo tehtud uurimusest. Statistika kohaselt töötasid britid 1995. a ilma ületundideta 43,8 tundi nädalas. Teisel kohal olid Portugali elanikud 41,9 tunniga, kolmandal rootslased 40,7 töötunniga.
Neljandal kohal oli Kreeka 40,8 tunniga, kuid siia juurde on arvatud ka tehtud ületunnid, järgnesid ületundideta hispaanlased 40,6 tunni, iirlased ja prantslased 40,1 tunni ja sakslased 39,9 tunniga. Üheksandal kohal oli Luksemburg 39,8 tunniga, järgnesid Holland 39,6 tunni, Taani 39,5 tunni, Norra 38,8 tunni, Itaalia 38,6 tunni ja Soome 38,4 tunniga.
Viimasel kohal oli Belgia 38,4 töötunniga nädalas. REUTER-ETA
Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes augustis 5 protsenti ja tööpuudus kahanes, kuid hulgihindade suur tõus viitas inflatsioonisurve tugevnemisele, näitasid ametlikud andmed. SKT viieprotsendiline tõus oli suurim enam kui aasta jooksul, teatas riigi statistikakomitee.
Tööstushinnad tõusid augustis 2,1%. Tarbijahinnaindeks langes augustis 0,2% ja on sel aastal tõusnud vaid 16,1%. 1995. aasta esimese kaheksa kuuga oli THI kasv 96%. REUTER-ETA
Liikuva valuutakoridori poliitika, mis hakkas Venemaal kehtima 1. juulil, jääb aasta lõpuni muutumatuks, teatas keskpanga juhataja Sergei Dubinin.
Rääkides Venemaa keskpanga kulla- ja valuutareservist, ütles Dubinin, et sestpeale, kui Venemaa keskpank aasta keskel avalikustas oma reservi andmed, pole midagi dramaatilist juhtunud. Venemaa keskpangal on tõesti tulnud valuutaturul müüa veidi enam, kui oleks tahtnud, kuid samas on suurenenud ka kullareservid.
1. juulil oli Venemaa keskpanga kulla- ja valuutareservide väärtus 14,9 miljardit dollarit. BIZNES-TASS-ETA
Tuntud rahvusvaheline investeerimispank Kleinwort Benson soovitab rahvusvahelistel investoritel osta mitme Soome firma aktsiaid.
Ostusoovituste nimekirjas on Stockmann, Valmet, UPM-Kymmene, Cultor, Raisio, Amer, Konecranes, Vaisala, Kesko, Aamulehti, Nokia ja Merita. Samas soovitas Kleinwort müüa Rautaruukki, Outokumpu, Rauma, Kone, Viking Line'i ja Benefoni aktsiaid. STT-BNS
Läti ja Venemaa transpordiministrid otsustasid luua töögrupi, mis peab leidma lahenduse raudteetariifide probleemile. Lätit läbib raudteed pidi iga kuu 2 miljonit tonni kaupu, enamik neist transiidina Venemaale.
Venemaa valitsuse otsusega loobuti ühepoolselt alates 1. septembrist Eesti ja Läti sadamaid läbivatele raudteeveostele kehtinud soodustariifidest.
Venemaa transpordiministri Anatoli Zaitsevi sõnul pole nimetatud otsus suunatud Eesti ja Läti vastu, vaid oli puhtalt majanduslik. ITAR-TASS-ETA
Itaalia kontserni ENI kuuluv koondis SNAM ja Gazpromile kuuluv Venemaa firma Gazeksport kirjutasid alla kokkuleppele, mille alusel hakatakse alates aastast 2000 Itaaliasse toimetama 8 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Koondis SNAM oli esimene lääne firma, mis 1964. a alustas Nõukogude Liiduga majandussuhteid.
Praegu sõlmitud lepingu alusel aitab Itaalia pool kaasa Siberis raskesti ligipääsetavates paikades asuvate gaasimaardlate hõlvamisele. ITAR-TASS-ETA
Radviliskise masinatehas alustas Leedu esimeste kombainide JK-3 Nemunas tootmist.
Uus kombain, mis on valmistatud ühe Taani firma analoogina, suudab koristada 3--4 hektarit põldu päevas, punkri maht on 1,6 kuupmeetrit. Kombaini saab ühendada ka traktoriga Belaruss. Tehas kavatseb 1997. a toota 100 kombaini. Masin maksab veidi enam kui 30 000 litti (90 000 krooni). ELTA-ETA
Läti rahandusminister Aivars Kreituss peab oma erakonna juhatuse nõudel valitsusest tagasi astuma.
Kreituss ise teatas ajakirjanikele, et lahkub ametist ainult siis, kui seda nõuab peaminister Andris Shkele.
«Praegu paneb Saimnieks oma ministrile pahaks Baltija Panga hoiustajate huvide eiramist, riigi rahandusstruktuuride ükskõikset suhtumist vaesuses virelevatesse haridustöötajatesse ja kavatsust pensionid maksustada, mis on vastuolus Saimnieksi põhiseisukohtadega neis küsimustes,» seisab erakonna juhatuse avalduses. BNS
Soome pangad kaotavad miljardeid dollareid, sest suured firmad maksavad enneagselt tagasi seisakuaastatel võetud kõrge intressiga laene, kirjutas reedene Helsingin Sanomat.
Lehe andmeil on vähemalt 14 suurt Soome firmat võtnud rahvusvahelistelt turgudelt uusi odavaid laene kokku umbes 78 miljardi Eesti krooni suuruses summas.
Laenumarginaalid on viimastel aastatel olnud 0,17 ja 0,30 protsendipunkti vahel. Need on madala intressiga sündifitseeritud laenud, mida pangandusgrupid suurtele firmadele korraldavad. STT-BNS
Leedu seim võttis vastu Klaipeda vabamajandustsooni loomise seaduse. Vabamajanduspiirkond kujundatakse 205ha alal 49 aastaks, kusjuures seda aega võib pikendada.
Vabamajandustsooni moodustamise eesmärk on suurendada Klaipeda kui transpordi- ja tööstuskeskuse külgetõmbejõudu, meelitada ligi välisinvesteerijaid, luua uusi töökohti ja soodustada Lääne-Leedu sotsiaal- ning majandusarengut.
Kuu aja jooksul pärast seaduse jõustumist kuulutatakse välja vabamajanduspiirkonna äriplaani konkurss. Võitjad selguvad hiljemalt neli kuud pärast konkursi algust. INTERFAX-BNS
Rootsi kompaniid Saab AB ja AB LM Ericsson ühendavad lennunduselektroonika tootmise harud uueks firmaks nimega Ericsson Saab Avionics AB. Uus kompanii alustab kohe tööd. Firma hakkab tootma elektroonilist sõjatehnikat, elektroonilisi jälgimissüsteeme jm seadmeid. AP-BNS
Hetkel kuum