Tants aurukatla ümber ehk Eesti Merelaevanduse erastamine

Erastamisagentuur kuulutas Eesti Merelaevanduse erastamise välja 26. augustil aktsiakapitali laiendamise teel. Praegu on merelaevanduse aktsiakapital 10 miljonit dollarit (120,7 miljonit krooni), pärast aktsiakapitali laiendamist tõuseb merelaevanduse aktsiakapital 33,3 miljoni dollarini, kusjuures uuele omanikule hakkab kuuluma 70% Eesti Merelaevanduse aktsiatest. Seega tuleb tal sinna paigutada ca 280 miljonit krooni.

Merelaevanduse omakapital on 1,2 miljardit krooni ja seepärast kujuneb võitva pakkumuse hind tõenäoliselt üle 300 miljoni krooni.

Kindlaid erastamismöllus osalejaid on tänaseks päris mitu: Tallinna Pank (seotud Talinvesti ja Inreko Laeva ASiga); Ühispank, Taani kontsern A.P. Møeller Group (Estonian Airi ja Loksa laevaremonditehase omanik); Hansa Investeeringud (Hansapanga tütarfirma); merelaevanduse juhtkond (kelle taga seisab peaminister Tiit Vähi); pakkumusi teevad kindlasti ka Läänemere-äärsete riikide laevakompaniid.

Oma huvist merelaevanduse vastu peavad tahtjad erastamisagentuurile teatama 3. oktoobriks, suurfirma erastamisjämm, nagu asjaosalised seda kutsuvad, tõotab kulmineeruda alles järgmise aasta keskpaigas.

Kaks suuremat rivaali merelaevanduse erastamisel, kelle ümber võivad tekkida kaalukad kontsortsiumid, on Ühispank ja Tallinna Pank. Kahte panka lahutab vaidlus Tallinki kaubamärgi omava ASi Hansatee aktsiate pärast.

Siiani oli Tallinna--Helsingi laevaliini turuliidril ASil Hansatee kolm omanikku: Eesti Merelaevandus (45% aktsiatest), Inreko Laeva AS (45%) ja Eesti Ühispank (10%). Juulis toimunud aktsiate ümberjagamine seniste omanike vahel tekitaski Tallinna Panga ja Ühispanga vahelise huvide konflikti, mille põhjused ulatuvad Hansatee loomise aegadesse.

Hansatee (algselt Eminre) loodi Eesti Merelaevanduse ja Inreko Laeva ASi poolt. Eesti Merelaevandus andis operaatorfirmale Hansatee rendile laeva Tallink. Inreko Laeva AS, mille suuromanik on praegune RASi Silmeti juhatuse esimees Enn Rohula, rentis Hansateele varem Tallinna--Stockholmi liinil sõitnud laeva Vana Tallinn, mille Rohula oli omakorda rentinud hilisema väljaostuõigusega laenu abil.

Laenuandjaks olid Soome Merita Pank ja Rootsi reederfirma Nordström & Thulin, kes olid Rohulale soolanud kopsaka rendi.

Laevafirma loomiseks olid olemas laevad, puudusid aga käibevahendid ehk raha, millega reisilaevanduse peamist tuluallikat -- kaubandust -- finantseerida.

Seejärel tuli Hansatee aktsionäriks Ühispank, kes sai kümnendiku ettevõtete aktsiatest. Inreko Laeva ASi omanik Enn Rohula nõudis aga Vana Tallinna eest hirmkallit renti -- 28 000 dollarit päevas --, kuigi keskmine turuhind oleks sellise laeva puhul olnud ca 17 000 dollarit. Rohula äritegevuse ainus tuluallikas on olnud üksnes Hansatee.

Rohula käitumine andis ka merelaevanduse peadirektorile Toivo Ninnasele põhjust Tallinki eest oluliselt kõrgemat renti küsida. Nüüdseks on rendihinnad küll mõistlikumaks muutunud, kuid kuni laeva Meloodia tulekuni oli Vana Tallinn Hansatee peamine tuluallikas ja Rohulaga tuli arvestada. Kehvakest Tallinki on Ninnas püüdnud maha müüa juba kolm aastat.

Võrreldes teistega ei tohtinud kahju saada ka ettevõtte kolmas omanik Ühispank, kes laenas Hansateele umbes 60 miljonit krooni 24protsendise intressiga. Olukorras, kus omanikud võtsid firmast kasumi välja hiigelrentide ja intressidega ajal, mil Hansatee äritegevus oli halvatud, jäi firma selle aasta esimesel poolaastal 100 miljoni krooniga kahjumisse.

Hansatee finantsdirektorina töötas pikka aega Henn Ruubel, kes ühtlasi korraldas Inreko Laeva ASi rahaasju. Ruubel kustutas eelkõige võlgnevusi Inreko Laeva ASi ees, võlgnevused merelaevandusele ja Ühispangale jäid tagaplaanile. See ajas Ühispanga juhatuse esimehel Ain Hanschmidtil ja merelaevanduse peadirektoril Toivo Ninnasel kopsu üle maksa.

Rohula oli aga sundseisus, sest ta pidi tasuma võlgu laenuandjatele, kellest näiteks Merita Pank võib maksete mittelaekumisel Vana Tallinna koheselt arestida. Praegu on ainuüksi Inreko Laeva ASi maksuvõlg riigile koos intressidega 12 miljonit krooni. Rohulat püüab oma ambitsioonide tõttu pankrotist päästa üks tema võlausaldaja, Tallinna Pank, kellel ei õnnestunud Ühispanga eest ära näpsata Inreko Laevade ASile kuuluvaid Hansatee aktsiaid.

Kevadel hakkasid Toivo Ninnas, merelaevanduse juhatuse esimees Enn Pant ja Ühispank Hansatee senist poliitikat muutma, mis pani Inreko Laevade ASi veel keerulisemasse olukorda, sest siiani Hansateest voolanud rahavoog peatus.

Praegu jaguneb Hansatee 400 000kroonine aktsiakapital nii, et merelaevandusel on 45%, Ühispangal ja Ühisinvesteeringutel 42,25% ja Inreko Laeva ASil 12,75% aktsiaid.

Tallinna Panga ees kustutas Rohula oma võlgnevust sellega, et laeva Vana Tallinn ja Inreko tiiburite tegelikuks omanikuks sai Tallinna Pank, täpsemalt panga tippjuhtkonna liikmete ja Rohula ühine off-shore-firma, mille osaluste täpset jagunemist ei õnnestunud Äripäeval välja selgitada.

Tallinna Panga maksimumvariant oleks olnud saada endale Rohulale kuuluvad Hansatee aktsiad.

Merelaevanduse erastamisel kasutab Tallinna Pank oma endist tüarfirmat Talinvesti, mis on erastamises olnud väga edukas.

Kuigi Tallinna Pank tegi avaliku zhesti, müües justkui maha talle kuuluvad Talinvesti aktsiad, on vähetõenäoline, et ametlik info, et juhatuse esimehele Jaak Roosipuule kuulub 95 protsenti ja tegevdirektor Peeter Saksale 5 protsenti Talinvesti aktsiad, on täiesti tõene. Aktsiaid on alati võimalik optsiooni korras tegelikel omanikel ka tulevikus välja osta. «Keegi pole raha peale nii vihane,» kommenteeris Tallinna Panga väidetavat osaluse müümist Talinvestis üks konkurent.

Ühispank on merelaevanduses juba praegu tugevalt sees, sest on Hansatee aktsionär ja näiteks reisiparvlaeva Regina Baltica üks omanikke.

Merelaevandust ja Ühispanka seob nabanöör nimega Enn Pant, kes võib oma nimekaardile kirjutada: rahandusministeeriumi kantsler, Ühispanga nõukogu liige, Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees. Pant on hea sõber nii Hanschmidti kui Ninnasega, samuti on ta Ühispanga aktsionär.

Merelaevandust soovib erastada ka juhtkond eesotsas Ninnasega. Üksi nad pakkumust teha ei jõua, kuid kellelegi kavateb Ninnase team oma teeneid kindlasti pakkuda. Ühispank on selleks kasvõi Pandi sidemete tõttu väga sobiv variant. Kuid üksnes Ühispanga vahenditest merelaevanduse erastamiseks ei piisa.

Ninnas on peaminister Tiit Vähi sõber. Tööstuspank oli Vähi ja Ninnase pank. Pärast Vähi teise kamraadi Olari Taali abil toimunud Tööstuspanga likvideerimist said Vähi ja Ninnas Eesti Panga presidendilt Vahur Kraftilt ja Taalilt veksli, et kaks kohta Hoiupanga järelevalvenõukogus lähevad Tööstuspanga endistele aktsionäridele.

Üheks uueks Hoiupanga järelevalvenõukogu liikmeks saab tõenäoliselt Toivo Ninnas. Teine koht võib minna Eesti Energia juhile Udo Lehtsele, kelle ühtegi sünnipäeva Vähi vahele ei jäta. Vähi meeskond saab üha enam hääleõigust Hoiupangas, millele peaminister Vähi Iisraelis raskustes vaevlevas riiklikus relvafirmas TAAS hoiul olnud Eesti riigi võlapaberite kojutoomise abistamisega kümneid miljoneid kroone teenida aitab.

Merelaevanduse erastamisel koos Ninnase, Pandi ja Hanschmidtiga kaasa lüüa sooviva Tiit Vähi sõna suudab taltsutada ka sellise tõrksa loomuga mehe, kui seda on Olari Taal. Viimastel nädalatel on Hoiupank Ühispanga suunas teinud mitu sõbraliku avaldust.

Taal peab Toivo Ninnase ja Udo Lehtsega hästi läbi saama, sest just need kaks meest juhivad firmasid, mille Hoiupanga kliendiks saamine oli Taalile Tööstuspangaga ühinemisel peatähtis. Tulevaste võimalike järelevalvenõukogu liikmete Ninnase ja Lehtsega pole Hoiupangal võimalik tülitseda, olgugi et merelaevanduse Ühispanga-lembus on Taalile võib-olla ebamugav.

Hanschmidtist ja Taalist võivad merelaevanduse erastamisel saada koostööpartnerid, kes aitavad finantseerida merelaevanduse juhtkonna ja peaministri ehk mõne tema lähisugulase (näiteks inimese, kes võttis Vähi peaministriks oleku ajaks hoiule Vähile kuuluvad Valga grupi ettevõtete aktsiad) ühispakkumust. Kuna Hoiupanga ja Ühispanga ühisvahenditest merelaevanduse erastamiseks ei piisa, kaasatakse pakkumusse ka mõni välisinvestor.

Arvestatav konkurent lisaks üliambitsioonikale Tallinna Panga ja Talinvesti ühisgrupile on merelaevanduse ostmisel taanlaste kontsern A.P. Møeller Group, kelle kätte on juba läinud Estonian Air ja Loksa laevaremonditehas.

Mõned päevad tagasi tegi Møeller Group esimese «sissemakse» merelaevanduse erastamise suunas. Loksa laevaremonditehase poolt riigile antud 10 miljonit krooni oli küll lepingus sätestatud summa, mis firmal oleks tulnud niikuinii maksta, kuid ajakirjandusele serveeriti seda kui kingitust Eesti riigile. «Tegemist oli n-ö altkäemaksuga merelaevanduse erastamise võitmiseks,» lausus Äripäevale üks Møelleri konkurent merelaevanduse erastamisel.

Pankurite huvi merelaevanduse vastu ei piirdu ainult Tallinna Panga, Ühispanga ja Hoiupangaga.

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) tahab merelaevandust enda tasku panna Hansapanga tütarfirma Hansa Investeeringute kaudu. Pikemat aega Hansapangaga flirtinud EBRD ja Hansa Investeeringud on üks võimalik kontsortsium.

Kindlalt viskavad merelaevanduse suunas oma landid välja Läänemere-äärsete riikide laevakompaniid N&T, Silja Line, Viking Line, Stena Line jt.

Hiljuti käis Eestis maad kuulamas Hollandi transpordiminister Annemarie Jorritsma-Lebbink, mida analüütikud seostavad samuti merelaevanduse erastamisega.

Finantsinstitutsioonidest käis eile merelaevandusele pilku heitmas ka Hüvitusfond, kes kiikab võimalust enda valdusesse saada ettevõtte esimesest erastamisvoorust üle jäävad 30 protsenti aktsiaid.

Seega on Eesti ühele suuremale infrastruktuuriettevõttele alanud tormijooks, mille esimesed piigid tõotavad murduda veel enne aastavahetust.